SEENELEEEE ... | Retk metsikussse seenemetsas: mida on sealt suve lõpul leida?

Lee Harper kirjutas oma kuulsaima teose “Tappa laulurästast” lehekülgedel mehest, kes nende linnas niisama ringi jalutas – kultuurselt, kuid sihitult. Linnas oli selle kohta arvamus, et kui mees tegeleb millegi sihituga nagu jalutamine, siis ega ta millegi sihilikuga elus üldiselt hakkama ei saa. Jalutamine jalutamise pärast on lihtsalt rumal. Pange aga mehele kätte seenekorv ja sellest jalutusest saab jaht.

Tõsisem seeneaeg on sellel aastal veel ees ning suuremate seenelaadungite metsast välja vedamine ootamas, kuid karta pole midagi. Seeni leidub alati ning igas värvis, kujus ja maitses – tuleb ainult minna metsatukka uurima. Seenehullud on aga juba paar kuud saatnud pilte, mis näitavad, et seeni on metsas nii sousti kui piruka jagu - on puravikke, on kukekaid, on riisikaid ...

Eestis on 500 kuni 1000 liiki söögiseeni, millest inimesed tunnevad ainult umbes kümnendikku ehk 100 liiki ja korjavad nendest veel vähemat ehk umbes paarikümmet seeneliiki. Samuti ei vasta kuidagi tõele ütlus, et seened korjatakse metsast ära. Tegelikkuses suudavad Eesti seenehullud, kaubitsejad ja korjajad vedada metsast aastas välja ainult umbes 25% kõigist söödavatest seentest. Probleem seisneb selles, et inimesed käivad grupiviisiliselt samades kohtades ja siis jääb mulje, nagu seeni poleks – minge sügavamale metsa ja õppige tundma uusi seeni.

Seened on ju ainult kõhupete

Seened on dieettoit − kõhtu ei kasvata, aga ega just palju energiat ka anna. Eks see seente söömine paras kõhupete ole. Maitset on neis tegelikult palju ja praegu ajavadki inimesed taga pigem maitset kui kõhutäit. Kui juhinduda seenelkäikudel ikkagi maitse-eelistustest ja kodus kavas olevatest toitudest, seab see kindlasti saagi valikule omad kriteeriumid. Kellel on kavas endale sirmikušnitsel praadida, ei taha kindlasti tatikute või riisikate korjamise ja puhastamisega vaeva näha. Kellel on aga kavas näiteks seenepirukas, võib korjata paljusid erinevaid seeni. Nii et sellelgi puhul sõltub kõik maitsest – toiteväärtuse poolest ei ole seened kuigi head. Sügis seab siin muidugi piiri ette ning nii tasub nüüd korjata kokku kõik seened, küll neile rakenduse leiab.

Eesti metsade kõige vingemad seened on seeneteadlase Veiko Kastanje sõnul ikka sirmikud ja metsšampinjonid, põhjus lihtne – tegu on lihavate ja tummiste seentega, millega saab ära petta tihti ka liha ootava sööja. Samas on kõige majesteetlikum ja maitserikkam, kuninglikum seen Eestis ikkagi mürkel, mida kahjuks paljud ei tunne ega tarvita.

„Alaskal inimesed elatavad end mürklite korjamisega, tegu on väga hinnatud seenega. Kuivatatud mürkli kilohinda võib tihti kirjutada nii kolme kui ka nelja nulliga,” mainib Kastanje. Küsimusele, kas praegu jalutama minnes on võimalik võpsikust seenesousti või piruka jagu seeni ära tuua, vastab Kastanje kohe ja kiirelt. „Oojaa ... kindlasti saab! Tuleb vaid silmad lahti hoida ja vahest pikem tiir teha. Aga nagu öeldakse, minge metsa!” lisab Kastanje.

Termin “mürkel” on eesti keelde tulnud arvatavasti saksakeelsest nimetusest morchel. Nagu paljud teisedki kevadseened, nii on mürklid meil suhteliselt vähe tuntud. Põhjusi on mitmeid. Eestlaste seenekorje teadlikkust saab mõõta ligikaudu poolteise sajandiga, kusjuures rohkem pandi seente korjamisele ja söömisele rõhku just Ida-Eestis. Põhilised mürklite kasvualad jäävad aga lubjarikkale pinnasele nii Põhja- kui ka Lääne-Eestis.

Ehkki maitse üle ei vaielda, hindavad gurmaanid rohkem ümar- ja kuhikmürkleid, hiidmürklite suuremaid viljakehi peetakse veidi vintskeks. Kõik mürklid kuuluvad väga heade metsavärskelt tarbitavate söögiseente hulka, neid iseloomustab mahedapoolne maitse ja meeldiv lõhn.

Mida seentest küpsetada?

Lihtsaim variant ja kõige ausam oleks valmistada üks koorene-tilline seenesoust, mille juurde teha värsked keedukartulid, kiirelt hapendatud kodune kurk ning loputuseks külm isekääritatud kali. Seenesousti puhul tuleks tähele panna, et parema tulemuse annab teatav segregatsioon – kukeseened eraldi ning puravikud-pilvikud eraldi. Küsimus on maitses ning selline eraldamine laseb kõikidel maitsetel paremini esile tulla. Siin on muidugi selge koolkonna vahe: kellele meeldib veidi limane ja kleepuv kaste, kellele aga selge ja vedelam. Selle järgi tuleks ka seened sousti valida.

Samas ei pea alati stampidesse kinni jääma ning seentele võib leida mõne unikaalsema püüne. Üks variant on küpsetada krõbe seenepirukas, millel oleks koht nii õhtusöögil kui ka hommikukohvi kõrval. Olenevalt sellest, kui suured seenekübarad metsas leida olid, pole paha plaan ka seeni grillida – nii jääb alles seene puhas maitse ja aroom. Seeni võib valmistada ka ainult kerge oliiviõli ja maitseainetega, võib lisada juuste ja/või ürte ning süüa neid koos mõnusa Kreeka stiilis salatiga. Ise korjatud seened maitsevad alati jumalikult!

Alati on variant ka talletada seened talvisemateks näguripäevadeks. Imelised marineerimisseened on noored kitsemamplid ja männiriisikad. Neid tuleb aga purki panna palju ja rohkelt, sest nende kadumiskiirus serveerimisel on hämmastav. Üks väga hea viis on näiteks riisikad soolata – vette või lihtsalt ohtra soolaga. Kolleegi soolatud, seejärel loputatud seentest salat on miski, mida võikski sööma jääda. Lihtne, kuid väga hea.

Metsa õige varustusega

Seenemetsa minekul tuleks üle vaadata varustus – ikka selleks, et kõik sujuks. Varustuse hulka võiksid kindlasti kuuluda head kummikud, kõrge kraega tuulejope ja müts. Nüüd, mis puutub tegelikku “jahikomplekti”, siis kindlasti võiksid kaasas olla korralik sangaga punutud korv, pintslise otsaga terav seenenuga, väike seeneteatmik, taskuteatmik ja mõni pudel head joogikest. Seltsilisi võiks ka olla.

Seenelkäigu kõige vingem osa on seente leidmine, nende analüüsimine ja seejärel noppimine. See adrenaliin on veider ja nakkav. Kõige tüütum osa on aga kodus seente puhastamine – alati toimub see öösel, valusa seljaga ja tüdimusega. Et seda olukorda ei tekiks, puhastage ja lõigake seened puhtaks juba metsas. Samuti pange võimalusel seened juba metsas korvi eraldi nurkadesse. Nii on kodus lust seeni korvist õigesse kohta tõsta: pannile, kupatamiseks või lihtsalt sügavkülma.

Ärge unustage minna seenele heas seltskonnas ja mõnusa tujuga. Mets hoiab stressi eemal ...