“Minu elustiiliga käib kaasas, et niisugust aega ei ole liialt palju, kus jõuaks kogu aeg detailselt mõelda toitumise peale. Tihtipeale mul stressiga läheb söömine üldse meelest. Või kui olen millelegi keskendunud, siis ma teen seda täie osavõtuga ja mul läheb täiesti meelest vahepeal süüa. Ma ise tunnen ka, et see on halb,” ütleb ta. Rita elus on loomulikult olnud aegu, kus ta on olnud natukene suurem, natukene väiksem, “aga mulle pigem meeldiks olla suurem,” ohkab ta ja paneb selle ohkega omakorda kõik naiskuulajad-lugejad õhkama igatsevalt tema ainevahetuse järele – paksuksminek seda noort kena naist küll kuidagi ­ei ohusta.