Foto: Saaremaa Lihatööstus
Kriis mõjutab tahtmatult kõiki sektoreid, vaieldamatult ka toidutootjaid. Ehemaitse.ee uuris, kuidas on meie tublid toidutootjad kõige sellega hakkama saanud ning milline on olnud nende taktika, et muutunud olukorraga võimalikult operatiivselt kohaneda.

Tootjad kinnitavad kui ühest suust, et ega kriisist päriselt puutumata jää keegi, kuid selgem mõju sõltub ettevõtte spetsiifikast.

“Käibelangus tuleb niikuinii, küsimus kui suur ja kui kauaks,” kostab Nopri talu peremees, ettevõtja Tiit Niilo. “Hetkelangus on meil 27%. Enamus töötajaid saavad tasu tehtud töö eest, seega vähem tööd ning vähem palka,” sõnab ta.

Möödunud nädala teisipäeval käivitas Nopri Drive-in lahenduse ja neljapäeval Kojukande teenuse. Jooksvalt täiendatakse e-poe nimekirja. “Juustusaadetiste tellimiseks on viimane teenus eriti soodne. Meie veebilehel on kõik vastav info saadaval. Toidupaki järgi tuleku puhul reklaamime lisaks veel valikut matkaradadel viibida, et väljasõit oleks põhjendatud,” kommenteerib Niilo operatiivset kohanemist.

Nopri talu peremees Tiit Niilo julgustab kõiki uute oludega operatiivselt kohanema ja oma tegemisi uue pilguga ümber vaatama.
Foto: Kairi Oja
Niilo hindab riigi kriisikäitumist rahuldavaks. “Tundub, et oleme toimetanud adekvaatsemalt kui mõned analoogses olukorras naaberriigid. Abipakettidest on osa on juba välja kuulutatud, kuid nende rakendamisega minu meelest ülepeakaela kiirustama ei peaks,” räägib ta.

Pikaajaliselt jätkusuutlik meetmepakett ei küpse paari päevaga

Pikaajaliselt jätkusuutlik ja tegelikke abivajavaid ettevõtteid aitav meetmetepakett ei saa Niilo sõnul saada küpseks paari päevaga. “Peaks laskma olukordadel veidi stabiliseeruda. Kahe nädalaga ei sure veel ükski ettevõte, kui arutelul aastast pikem kriisikava,” märgib ta.

“Ei peaks juhtuma nii, et esimesed suurima kisa tegijad saavad toetuse ise panustamata ja hilisemad, oma rasva pealt panustanud vastupidajad, peavad aga kuulma eelarve lõppemisest,” leiab ta.

Niilo leiab, et iga ettevõte peaks praegusel kriisiajal rakendama oma töötajaile individuaalset lähenemist nii viirusest hoidumise plaani koostamisel kui nende vajaduste/kohustuste hindamisel.

“Valmis tuleks olla pikaks ja sügavaks kahjumiga tööks. Teha karmid kulude kokkuhoiukavad, samas püüda arendada tootmist paindlikuks, muutusi võimaldavaks,” jätkab ta.

Nopri otsib ja käivitab omalt poolt alternatiivseid tarbijani jõudmise meetodeid. “Eestimaa toiduga varustamisega saab maarahvas kindlapeale hakkama, eriti kui käesolevast kriisist tuleneks selge kava Eestimaa varustamiseks oma toiduga,” märgib Niilo.

Ta lisab, et oma rahva toiduga varustamine ei tule iseenesest. “Kui tootjaga koos tehakse kahepoolsetele ootusele vastav kava, on see kordades selgem ja tähtsam kokkulepe kui praegu ebavõrdses konkurentsis heitlemine. Ülim tähelepanu tuleks minu hinnangul suunata praegu koostatavale plaanile “Toit 2030″!”

Väikesed külalised Nopril seitsme-tärni-lauda avamisüritusel.
Tiit Niilo on seisukohal, et Euroopa Liidu põhiväärtused on kriiside ajal osaliste jalge all. “Inimesed ei liigu, kaubad liiguvad vaid osaliselt (hiljutine Poola-jama), kuid ikka veel ei julge poliitikud oma riigi toitu kaitsta. Ka lipumärgiga toote puhul piisab vaid Eestis pakendamisest!”

Ta lisab, et kõike praeguse kriisi ajal juhtunut tuleks väga tõsiselt arvestada edasiste tegevuskavade aruteludel ja kinnitamistel, et „hea kriis ei läheks lihtsalt raisku“.

Ka Pagaripoisid OÜ juhatuse esimees Meelis Pärn tunnistab, et kriis annab loomulikult tunda. “Seda eriti, kui kukub ära pool käibest, kui mitte rohkem. Kui sissetulek väheneb mõne päeva jooksul nii drastiliselt, siis seda pole võimalik tootmisesse sisse arvestada,” tõdeb Pärn.

“Arusaadavalt jääb puudu rahast. Tuleb teha valikuid: kas maksta ühele või siis teisele. Ilmselt tuleb leida kesktee, et kõik saavad midagigi,” lausub ta.

Pagaripoisid OÜ on operatiivselt vähendanud toote sortimenti, saatnud inimesi puhkusele ning vähendanud tööpäeva pikkust. “Ilma riigi toeta oleks ettevõtted ikka väga raskes seisus. Otsus ja reageerimine meie riigi poolt oli väga õige,”

Veel näeb Pärn olukorra lahendamisel võimalust rakendada masskoondamist, millega saab ettevõte ka kuidagi ellu jääda, ent rohkem tema hinanngul eriti võimalusi pole. “Üksikult koondada on kallis, mis viib igal juhul ettevõtte kreeni,” möönab ta.

Ta soovitab omalt poolt säilitada kaine pea ja olla pidevas valmisolekus muutusteks – see mis hommikul oli õige, võib pealelõunaks juba vale olla,” sõnab ta. “Igal juhul saab iga jama ükskord otsa, kas siis ühel või teisel moel!”

Valio Eesti AS tegevdirektori Maido Solovjovi sõnul toimus Eesti toiduturul küll kriisi esimestel päevadel teatav paanika, kuid kõik see on praeguseks juba tasakaalustumas.

“Meie ettevõtte tegemisi on kriis mõjutanud ennekõike restoranide, koolide ja turismi sektori ärakukkumise näol, väljakutsed on meie puhul ekspordi suund, iseäranis Baltikumist väljapoole,” märgib Solovjov.

Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov.
Foto: Valio Eesti AS
“Seni läks väga suur osa meie ekspordist Itaalia turule, kuid seal on nüüd ilmselt kaua aega nõudlus väga madal,” räägib ta. “Kindlasti mõjutab kriis ka teisi eksportturge, määramatust on siin praegu väga palju.”

Solovjov ütleb, et koduturg nende ettevõtte puhul nii suurt hoopi ilmselt ei saa ning ka turumaht üldises plaanis jääb kodumail samaks. “Üldiselt on toit pikas perspektiivis hea sektor, sest vajadus toidu järele ei kao meil kellelgi kusagile. Aga eks jälgi jätab see kriis kõigile ja kõigele,” tunnistab ta.

Tuleb olla valmis juba tehtud otsuseid kiirelt muutma

Solovjov soovitab omalt poolt toidutootjaile, kes seisavad silmitsi likviidsuskriisiga ennekõike kiiret ja väga operatiivset olukorraga kohanemist. “Olulisim on praegu võime kiirelt otsuseid teha. Ent samavõrd oluline on neidsamu otsuseid pidevalt kriitilise pilguga vaadata ning vajadusel koheselt ka korrigeerida, sest olukord muutub praegu väga kiirelt.”

Solovjovi sõnutsi on kriitilise kaaluga ettevõtte rahavoo tagamine ning selle maksimaalselt tasakaalus hoidmine.

Tartu Turu tegevjuht Rene Kiis ütleb, et Tartu Turul on tänaseks rakendatud väga palju lisameetmeid turu klientide ja kauplejate tervise tagamiseks.

“Tihendatud on üldkasutavate pindade koristusgraafikuid, müügilettidele teeme lisapuhastust, ostjatele on kättesaadavad desovahendid, vabatahtlikud jagavad müügisaalis tervisealast infot ja mõõdavad soovijate kehatemperatuuri,” kirjeldab Kiis.

Kriis annab selgelt tunda ka Tartu Turu toimetustes. “Samas on sellest ka palju õppida. Tuleb mitte paanitseda, olukorda pidevalt hinnata, teha paindlikke otsuseid. Proovime tervist silmas pidades elu käigus hoida, mitte seisma jätta.”

Tartu Turu külastatavus, kuid ka inimeste liikumine üldiselt, langes Kiisi sõnul möödunud nädala alguses.

“Tõsi, nüüdsete uudiste ja regulatsioonide valguses tuleb siiski arvesse võtta ka minimaalse liikumise piiranguid,” täpsustab ta.

Turg on Kiisi sõnul alati olnud hinnatud ja väärtuslik partner väiketootjale, vastutustundlikule kauplejale ja värskust hindavale kliendile. “Turg on Eesti toidu visiitkaart Tartus, mis ise küll midagi ei müü, vaid koondab kvaliteetse ja teadaoleva päritoluga kauba ning aitab kaasa selle vahetule pakkumisele linlastele,” räägib ta.

Saaremaa Lihatööstus OÜ turundusjuht Siret Läets kinnitab samuti, et eriolukord annab igati tunda. “Õhkkond on ärev – koormus on suur ja kohustusi keerulistes oludes täita omajagu. Saaremaa Lihatööstus OÜ on saanud Saaremaa valla kriisikomisjonilt ülesande suurendada laovarusid elanikkonna varustamiseks liha ja lihatoodetega eriolukorra tingimustes. Keerulisemaks teevad olukorra rakendatud liikumispiirangud, näiteks vähendati saare ja mandrivahelis parvlaevade sõite,” kirjeldab ta olukorda.

Läets jätkab, et lisaks lõi elanikkonda jalust koroonaviirusega tekkinud toiduainete ostuhullus, mis õnneks ei kestnud kaua. “Eesti toiduainetetööstused kinnitasid justkui ühest suust üldsusele, et kõigile jagub – võtke rahulikult. Tulemus on täna see, et tellimuste arv on stabiliseerunud, saame olemasoleva tööjõuga jälle tootmist rahulikult jätkata.”

Hetkel on Läetsi sõnul raske öelda, millega olukord Eesti ettevõtetele päädib ja kas kavandatavast abipaketist on kasu.

Tuleb jääda rahulikuks ja toimetada üks päev korraga

Läets kutsub kõiki töötavaid ettevõtteid, kellel ei ole võimalik eriolukorras tootmist peatada, üles toimetama rahulikult ja üks päev korraga. “Olge järjepidevad kõikide hügieenieeskirjade täitmisel ja vaadake, et töötajad valvsust ei kaota – ainult nii õnnestub meil kaitsta terveid,” kõlab tema soovitus.

Hiiumaa Köök ja Pagar juhataja Kaja Antons ja turundusspetsialist Arno Kuusk möönavad ka omalt poolt, et kriisist puutumata ei jää nemadki, ent jätkata tuleb nii hästi kui see on praegu võimalik.

“Kodumaised toiduainetööstused on kindlasti need, mida ka igapäevaselt, üha rangemates eriolukorra reeglites tuleb lahti hoida, et elanikkond saaks toidetud,” kõneleb Antons.

Hiiumaa Köök ja Pagar OÜ turundusspetsialist Arno Kuusk tänavusügisesel Tallinna Toidumessil FoodEst.
Foto: Kairi Oja
Ta jätkab, et arusaadavalt on tänane pilt elanikkonna ostudest hoopis teine kui oleks sel aastaajal tavapäraselt – enese toiduga premeerimise asemel on põhirõhk esmatarbevajaduste rahuldamisel ning mitmed varasemalt ostukorvis koha leidnud tooted on kas jäänud üldse tarbimisahelast välja või leidmas vaid väga üksikuid ostjaid,” kirjeldab ta.

Suurim mure on tööstusel praegu inimtööjõuga

Arno Kuusk lisab, et kõige suurem mure tööstustel on hetkel inimtööjõuga. “Kui riskirühma kuuluvad vanemaealised töötajad on koju jäänud, võivad tootmistsükleid oluliselt mõjutada ka tavapärastest külmetushaigustest või muudest, kasvõi perekondlikest tõrgetest põhjustatud töötajate kõrvalejäämised,” selgitab ta.

Ta jätkab, et niisamuti tuleb ettevõttel igapäevaselt tegeleda ka sellega, et hetkel terved olevad töötajad saaks igal võimalikul moel haiguste eest kaitstud.

Kuna Hiiumaa Köök ja Pagar tööliskond moodustub täies osas kohalikest, siis õnneks Eesti saarte ja Mandri-Eesti ning riikide vahelise liikumise piirang toidutootja tööd ei takista ning valmistoodang jõuab endistviisi igapäevaselt nii kõikidesse Hiiumaa kui ka Mandri-Eesti kauplustesse.

Senisest oluliselt rangemad meetmed tooraine vastuvõtust alates

Hiiumaa Köök ja Pagar juhataja Kaja Antons räägib, et kohe kriisi puhkedes võeti kasutusele senisest tunduvalt rangemad normatiivid. “Esmaselt keelasime meie kompleksi siseneda kõigil, kes ei ole ettevõttega seotud. Kõik, kelle töö iseloom seda võimaldab, võivad täita oma tööülesandeid kodukontorist,” räägib Antons.

Meekook Hiiumaa Köök ja Pagar e-kaupluses.
Ettevõtte kaupluseid teenindavad autojuhid on varustatud täiendavate isikukaitsevahenditega ning ümberkorraldused on sisse viidud ka tooraine vastuvõttu, et see saaks toimuda kontaktivabalt.

“Tootmisruumides oleme tihendanud pindade puhastamise töötsükleid ning rakendanud kõiki eriolukorras Terviseameti poolt kehtestatud nõudeid ja soovitusi,” kinnitab Antons.

Riik peab säilitama otsustavuse

Nii Antons kui Kuusk on seda meelt, et antud olukorras peab riik kasutusele võtma jõulisi meetmeid ja välja töötama erinevaid pakette nii tööandjatele kui töölistele, et elanikkonna tervise ning esmavajaduste tagamise eest seista.

“Kui eriolukord kestab kauem kui 01. mai, jääb praeguseks välja käidud meetmetest ja rahalistest mahtudest arvatavasti väheks,” ütleb Antons. Kuusk lisab, et ega mingt imerohtu kriisiga edukaks toimetulekuks ei olegi.

“Loodetavasti on kõik, kes headel aegadel mõistlikult majandanud, piisavalt tugevad ja saavad nüüd vajadusel kasutusele võtta kogutud reservid.”

Hiiumaa Köök ja Pagar on Kuuse sõnul kolme aasta eest lõpetatud tootmiskompleksi renoveerimistöödel ja uue sisseseade hankimisel saanud tunda kohaliku kogukonna tuge. “Nüüd on meil võimalus ka üheskoos see kriis üle elada ja jätkata toidutootmise ja selle arendamisega Hiiumaal,” vaatab ta olukorrale positiivsuse ja optimismiga.

Antons lisab, et toit on inimestele ellujäämiseks vajalik ja nii jääb kindlasti ellu ka Eesti toidutootmine. “Oleme üheskoos Eesti ja Hiiumaa patrioodid!”

Saaremaal käsitöödžinni ja toonikute tootmisega tegeleva Lahhentagge OÜ ekspordijuht, ettevõtja Tarmo Virki usub, et epideemia mõjud avaldavad ettevõtte müügitegevusele olulist mõju ennekõike horeca sektoris, ja seda ennekõike perioodil aprillist juunini.

“Ametlikult on Eesti riigipiirid praegu suletud kuni 1. maini, kuid see võib kindlasti veelgi pikeneda ning sel juhul on mõjud kindlasti kaugeleulatuvamad,” märgib ta.

Jaemüügi laienemine kauplusekettides hoiab ära suurima languse

Virki lisab, et jaekaubanduse müügikäivet kriis niivõrd palju mõjutada ei tohiks. “Usume ja loodame, et meie müügikasv jaekettide tasandil kasvab aastal 2020 vaatamata kriisile, sest meie tooteid müüvate jaekaupluste arv nii Selveri kui Coop”i gruppides kasvab üha,” avaldab ta lootust.

Lahhentagge asutajad Tarmo Virki ja Maarit Pöör.
Foto: erakogu.
Virki usub, et eks üleüldine majanduskriis pidurdab kogu tarbimist, kuid jääb optimistlikuks Lahhentagge ekspordisuundade osas. “Teatavasti plaanivad nii EU ja USA institutsioonid investeerida triljoneid eurosid majanduse elavdamisse, niisiis tahame uskuda, et ka Lahhentagge eksport olulisel määral ei kahane,” kostab ta.

“Kodumaised turundustegevused on mõistagi ka pidurdunud, kuivõrd praegu ei korraldata ühtegi üritust ega toimu muid müüki toetavaid tegevusi, oleme tühistanud märtsikuusse kavandatud turundustegevusi näiteks Pariisis. Raskendatud on ligipääs mõnedele toorainetele, samas jätkuvad igapäevaselt läbirääkimised erinevate edasimüüjatega, et tagada meie kaupade transport Euroopa suunal ” kommenteerib Virki lisades, et ükski kriis ei saa olla igavene ning igast keerulisest perioodist tuleb osata õppida.