Virmalised 0 Põhjala pruulikoda
Ärge öelge, et noored on hukas, et nendest on vaid tüli, tolgendavad ühtvalu jalus, küsivad lolle küsimusi ja arvavad, et teavad kõike kõigist paremini. On üks valdkond, kus tänased 18–24-aastased on toonud esile tõelise revolutsiooni, tehes teene nii rahvatervisele kui ka meditsiinisüsteemile. Ning seda täiesti ise ja kõrvalise abita.

Nimelt on alkoholile aina enam selga pöörav põlvkond leidnud enda jaoks uue trendijoogi: alkoholivaba õlle. Algas selle joogi uus tõus juba eelmisel aastal, maailmas isegi pisut varem, nüüdseks on jõutud tõelise tormi lävele. Eesti väiketootjad pole jäänud samuti loorberitele istuma, alkoholivabad õlled on väljas nii Lehe, Õllenaudi, Tankeri kui ka Põhjala pruulikojal.

Suurbritannia käsitööõlletootjaid ühendav liidu SIBA hinnangul on ligi veerand selles vanuses noori alkoholiga õlle oma menüüst juba täielikult välja kirjutanud, lisaks on viimase nelja aastaga väikepruulikodades alkoholivaba õlle tootmine kuni 30% kasvanud. Ning kui on nõudlust, siis ka pakutakse: alkoholivaba õlle valik on suurim kui ei kunagi varem ja nii-öelda autojuhi õllest on saanud nii äri, maitsevaldkond kui ka eelistus.

Kaineken IPA
Õllenaut

Kuiva seaduse sünnitis

Alkoholivaba õlle tee meie planeedil algas suure tõenäosusega millalgi 1919. aasta sees Ameerika kuiva seadusega, kus kõik, mis sisaldas alkoholi, oli keelatud, neelud aga samal ajal täies mahus säilinud. Mõni allikas viitab sünnikohaks ka ühe õllekultuuri pärusmaa Saksamaa, kuid tõenäoline on, et pead selgena hoidev õlu arenes paralleelselt välja mitmes kohas.

Suurte õlletootjate poolt on napsivaba õlut pakutud turule ikka ja alati. Neid jooke on aga ühendanud pigem mõisted nagu absoluutne maitsetus ja väga kauge sarnasus „pärisõllega”. Ka alkoholivaba variant on päris õlu, sest sedagi valmistatakse Reinheitsgeboti algsete eeskirjade järgi ikka linnastest ja veest koos humalate ning pärmiga. Ainus reegel on, et alkoholisisaldus ei tohi olla neis jookides üle 0,5%.

Lihtsalt on mõned nipid, kuidas alkoholi saab joogist välja või seda sinna sisse üldse tekitada. Üks viis on alkohol õllest välja keeta, täna tehakse seda suure rõhu all, et keemistemperatuur tuua madalale, mis omakorda ei lase õlle enda maitsel muutuda. Seda meetodit kasutab näiteks Lehe pruulikoda. Siis on võimalik kasutada pöördosmoosi ehk filtreerida alkohol ja vesi õllest välja. Kolmas viis on kasutada õigeid linnaseid ja pärme, mis jätavad õllele õlle maitse. Seda meetodit kasutavad nii Põhjala kui ka Õllenaut.

Null.
Lehe Pruulikoda

Turujälgijad arvavad, et lähiajal kasvab kogu planeedil alkovaba õlle tarbimine nelikümmend protsenti. Sajand tagasi hakati alkoholivaba õlut tootma paratamatusest, sest isegi kuiva seaduse ajal sooviti juua õlut. Täna veab alkoholivaba õlle tõusu uus generatsioon uue loogikaga: uus põlvkond joob seda jooki kui täiesti stigmavaba rüübet värskenduse, janukustutuse ja seltskondlikkuse eesmärgil.

Kui tuua veel positiivset, siis on alkoholivaba õlu ka dieetiline, sest selles on 4 kuni 6 korda vähem kaloreid, lisaks on see jook väga hea spordi või muu pingutuse järgne taastaja: õlles olevad happed, kalorid, vitamiinid kiirendavad seda, kuidas keha väsimusest üle saab. Seepärast on alkoholivaba õlu ka tippspordisponsor või saadav spordiklubi külmikust.

Tanker pruulikoja Sauna Session alkoholivaba kaseõlu.
Tanker

Eesti väiketootjad näitavad klassi

Põhjala pruulikoja turundusjuht Tõnis Vaher ütleb, et nende jook „Virmalised 0” on võetud üle ootuste hästi vastu, seda kindlasti ka tänu vägagi võimsale reklaamikampaaniale. „Me läksime seda teed, et tegime oma kõige tuntumast õllest Virmalised nii-öelda nullversiooni ehk alkoholivaba õlle. Katsetasime pikalt, kuid oleme tulemusega väga rahul, see on õlu, mis maitseb kui õlu, lõhnab kui õlu ja libiseb samasuguse tundega,” ütleb Vaher ja lisab, et päevast, mil nende nullõlu vaati sai, on enamik Põhjala töötajaid valinud just selle joogi oma tööpäevalõpu rüüpeks.

Lehe Pruulikoja juht Tanel Nurmeots lisab, et nemad olid eelmise aasta augustis esimesed, kes nullõllega käsitööpruulina välja tulid ja täna pruulitakse seda virret igakuiselt. Tema sõnul oli mitu aastat selge, et nullõllel on tulevikku, kõik on kinni maitses – kui maitse sai paika, polnud ka klientidele seda õlut liiga palju selgitada vaja. „Lehe mõlemad alkoholivabad õlled on originaalretseptid. Ostja profiil on sarnane käsitööõlle üldise tarbijaga, kes otsib maitserikast õlut, kuid natuke rohkem naiste poole kaldu,” lisab Nurmeots.

Pruulikoja Õllenaut juht Urmas Roots mainib, et nende alkovaba Kainekeni seeria pale ale on näiteks hetkel rebinud tavaõlledest ettepoole. Täna toodab pruulikoda alkovaba õlut ca 8000 liitrit kuus, sest suur huvi nende vastu on ka välismaal. „Lansseerisime oma alkovabad õlled veebruaris uue pruulikoja avamisel, kus nad võeti kohe väga hästi vastu ning praegu näitavad müüginumbrid, et tarbija on oma uue lemmiku leidnud,” mainib Roots.

Seda, et alkovaba õlleturu tulevik on ilus, nendivad nii Nurmeots, Vaher kui ka Roots – inimesed soovivad aina rohkem tervislikke joogialternatiive. Kui terves maailmas on õlleturg languses, siis alkovabade jookide turg näitab kahekohalist kasvu.

NB! Kuula ka alkoholivaba õlle teemalist joogisaadet Vala välja!” Delfi Tasku kanalist – tasku.defi.ee