Sellest aastast on Tallinna tänavatoidufestival roheline festival – sööki-jooki pakutakse taaskasutatavatelt ja biolagunevatelt nõudelt. Tänavatoidufestivali peakorraldaja Raimo Matvere sõnul on keskkonnahoid toidu kõrval tähtsuselt teine teema. „Huvitav on vaadata, kuidas toidukohad meie rohe-mõttega kaasa tulevad ning milliseid serveerimislahendusi välja mõtlevad. Selle eksperimendi tulemusel arvutame välja festivali ökoloogilise jalajälje ja püüame seda jälge kohe ka heastada,” mainib Matvere.

Festivali kese on siiski kõrgel tasemel gastronoomia ja maitsev toit, mida näpu vahelt süüa saab.

Festivali kese on siiski kõrgel tasemel gastronoomia ja maitsev toit, mida näpu vahelt süüa saab. Kolme aastaga on Tallinna tänavatoidufestival arenenud eksperimentaalsest äkkideest arvestatavaks kohaliku tänavatoidu taganttõukajaks ning uute suundade näitajaks. Kolmas aasta on selgitanud välja paljud kitsaskohad ning õpetanud korraldajatele, kuidas korraldada veelgi paremaid naudingute päevi.

„2016. aasta festivalile ei võtnud me ühtegi söögikohta põhimõttel „kes ees, see mees”. Oleme teinud väga kaalutletud otsused ning valinud pakkujaid läbi väga tiheda sõela. Kõik ikka selleks, et kvaliteet oleks kõrgeimast kõrgeim. Õnneks viibime olukorras, kus saame seda teha. Loomulikult on põhikriteeriumiks toit ja selle kvaliteet, kuid võtsime arvesse sedagi, kas toidukoht varasematel aastatel prügiga valesti ümber käis ja oma toitu halvasti planeeris,” selgitab Matvere.

2016. aasta tänavatoidu märksõnad

Festivali esimesel aastal paigutati platsile 40 toidupakkujat ning oodatust suuremat inimmassi ei suudetud kiiresti teenindada. 2015. aastal laiendati osalejate arvu 70-le ning sabasid ei tekkinud, kuid langes sündmuse kvaliteet. Sel aastal on Tallinna tänavatoidufestivalil rivis 60 Crème de la Crème'i pakkujat, kellel on kohustus teha igast toidust kaks versiooni: terve ports täishinnaga ja pool portsu alla 3 euroga. Peale kena kõhutäie saamise tahavad paljud ka lihtsalt mitut rooga maitsta.

„Otsime optimaalset külastuste ja toidukohtade arvu suhet. Soovime, et õnnelikud oleksid nii toitlustajad kui ka sööjad,” mainib Matvere.

Kahel päeval oodatakse festivalile 13 000–15 000 külastajat. Uuenduseks on sel aastal koostöö Pocopayga, et kiirendada teenindust, ning baaride puudumine – kõik joogitootjad pidid leidma omale partneriks mõne toiduvalmistaja.

Uuenduseks on sel aastal koostöö Pocopayga, et kiirendada teenindust, ning baaride puudumine – kõik joogitootjad pidid leidma omale partneriks mõne toiduvalmistaja.

Nagu mainitud sai, on selleaastasel festivalil võimalik vaadata üle peaaegu kõik Eesti foodtruck'id ning nende juurviljadest lihani looklevad menüüd. Üritusel osalevad ka pop-up-kohvikud välismaalt. Näiteks EntoCube'i looja, putukameheks tituleeritud soomlane Tobi Kairenius võtab kaasa oma söödavad putukad ning pakub neid nii suupistena kui ka toitude koostisosana. Lõimumisprojektina saabuvad kohale kokad Vao külast.

„Juba praegu võin öelda, et burgerihullus Eestis jätkub ja täie jõuga, kuid pidevalt tuleb juurde ka uusi põnevaid maitseid,” mainib peakorraldaja.

Kuhu areneb Eesti tänavatoit?

Esimesel aastal oli Maitvere sõnul suurim väljakutse kustutada arvamus tänavatoidust kui rämpstoidust, mida kurikuulsatest burgeriputkadest pakutakse. „Kaks aastat hiljem seda müüti enam murdma ei pea – tänavatoitu nähakse aina enam tervisliku elamusena,” lisab peakorraldaja.

Eesti tänavatoidu arengule aitavad kaasa kohalikud välismaalased ning fakt, et huvi Tallinna ürituse vastu on üles näidatud nii Helsingi, Stockholm, Riia kui ka Vilnius. „Praegu on Eesti tänavatoidumaastikul rohkem universaalpakkujaid – menüüs peab olema midagi kõigile. Eks nüüd hakkabki toimuma spetsialiseerumine. Mina ootan rohkem Aafrika ja Araabia maitseid, näiteks dim sum'i pakkujaid, ning Lõuna-Ameerika toitudega eksperimenteerijaid,” mainib Matvere.

Kõikide tänavatoidufestivalil üles astuvate toidukohtadega tutvu kodulehel tallinnstreetfoodfest.ee.