Mis meil seostub metsaga? On need suured ja tugevad puud, metsamassiivid, mida Eestis ringi liikudes on pilk harjunud kõikjal tabama? Vaikus ja värske õhk, linnulaul, jalge all praksuvad murdunud puuoksad ja pehme samblavaip, mis korraks näitab sellel astuja jalajälge, et siis end taas vabaks raputada? Kas teile meenub lehtmetsa varjulisus või suvine kuumus, mis männimetsast mere äärde liikudes tungib sõõrmeisse ja teeb veidi uimaseks pea? 

Koroonaaeg näitas ilmekalt, kui olulised on meile metsarajad, paljud pered võtsid ette sõidu linnalähedasse metsa, et värskes õhus ja looduses viibides mõneks ajaks unustada sotsiaalse distantseerimise nõue. Leidub ka neid õnnelikke, kelle elu ja töö kulgeb metsaveerel elades. Pereettevõttes metsamajandamisega tegeleva Kertu Elfenbeini jaoks on tähtis hoolitseda isikliku metsa eest, et pärandada see lastele. 

Kertu peres on traditsiooniks saanud vägevatest koostisainetest imerohu valmistamine. Elfenbeinid kutsuvad seda Kertu vanaisa Erich Krosmanni järgi  Krosmanni Kuradi Tuliseks. 

“Koroonaajal tarbisime seda ohtralt. See tervisemoos säilib külmikus lõputult, kuni otsa saab. Meie peres saab kärmelt,” ütleb Kertu naerdes.