Praegu arvestatakse söögikohtades 2+2 nõudega ja osad lauad jäävad tühjaks, mis tähendab, et sellisel moel tegutsemine ei ole pikalt jätkusuutlik. Eestlased hindavad restoranides pigem personaalset ruumi ja nüüdsest on sellele tulnud veel lisa.

Kuidas vaatavad muutunud olukorrale sisekujundajad?

Oma Maitsele andsid kommentaari Eesti Sisearhitektide Liidu juhatuse liige ja arhitektuuribüroo UDDU sisearhitekt Mari Koger ja arhitektuuribüroo KOKO sisearhitekt Raili Paling.

Arhitektuuribüroo UDDU sisearhitekt Mari Koger.

Mari Koger
: "Ennustamisega ei taha tegeleda, aga ma isiklikult ei usu, et sellised reeglid jäävadki kehtima ja inimestele hakatakse "kapsleid" ehitama ning elu muutub ulmefilmilaadseks. Mõned harjumused jäävad aga ka pärast erikolukorda ja need võivad kujuneda uuteks normideks. Ilmselt pööratakse kätehügieenile rohkem tähelepanu."

"Arvatavasti tekib eraldi nõue kätepesuruumi osas nii, et selleks ei peaks minema tualetti. Seda saaks korraga kasutada rohkem inimesi ja nii ei koormata tualettruume üle. Toidu kaasaostmine on saanud järjest populaarsemaks ja ilmselt tekib vajadus eraldi väljastuspunkti järele selliselt, et tagatud oleks parem hügieen ning pidevalt uksest liikuvad toidukullerid ei segaks restorani õhkkonda."

KOKO sisearhitekt Raili Paling.

Raili Paling: "Hetkel kokkupuudet uute nõudmistega, nii söögikohtade kui ka muude ruumide nt. kontorite või ühiskondlike hoonete osas, veel ei ole. Usun, et need muutused pigem sõltuvad, kas ja kui suur on viiruse järgmine laine. Samas olen täheldanud erialases veebikirjanduses pigem suunda nutikatele vaheseintele ja lahterdamisele. Arvatavasti joonistub selgem pilt ruumi planeerimise suundumuses välja sügisepoole."