Keha koosneb 60% veest. Seetõttu on piisav vee joomine eriti oluline. Tasakaalustatud ja teadlik toitumine annab kehale kõik olulised ained ning aitab säilitada füüsilist ja vaimset võimekust, tervist ja rakkude kasvu.

Olulised toitained: need ained on meie keha jaoks eluliselt tähtsad

Oluliste ehk elutähtsate toitainete hulka kuuluvad teatud aminohapped nagu isoleutsiin, lutsiin või lüsiin. Need happed on valkude olulised komponendid. Neid võib leida loomsetes toitudes nagu liha ja piimatooted, aga ka kaunviljades või sojas. Muud olulised toitained on rasvhapped, rasvade ehitusmaterjalid. Rasvade energiatihedus on kõigist toitainetest kõige suurem ja seega on see peamiselt energia tarnija. Tervisliku toitumise tagamiseks, mis ei sisalda liiga palju rasva, peaksite tuginema küllastumata rasvhapetele, näiteks oomega-3- või oomega-6-rasvhapetele. Neid võib saada lõhest ja tšiiaseemnetest.

Vitamiinid peaksid muidugi olema ka mis tahes toitumiskava oluline osa. Need toitained täidavad inimkehas väga erinevaid funktsioone. Näiteks D-vitamiin aitab kaltsiumil ja fosforil imenduda ja mineraalidena normaalselt kasutada. Vitamiin B9, tuntud ka kui foolhape, mängib olulist rolli punaste vereliblede moodustumisel ning rakkude jagunemisel ja regenereerimisel, nii et normaalne vereloome võib toimuda. Muud organismile olulised toitained on mineraalid, sealhulgas naatrium, kaltsium, magneesium, raud, jood ja seleen. Need on olulised meie ainevahetuse jaoks. Näiteks seleen aitab kaasa normaalsele kilpnäärme tööle ja vähendab põletikku.

Vähetähtsad toitained: need on samuti tervisliku toitumise osa

Millised toitained pole hädavajalikud? Nende hulka kuuluvad näiteks süsivesikud, mis on oluline energiaallikas, kuid mida saab asendada ka valguga. Paljud inimesed, kes soovivad kaalust alla võtta ja kehakaalu vähendada, püüavad süsivesikute tarbimist minimeerida või isegi täielikult katkestada. Selline madala süsivesikusisaldusega dieet pole aga tingimata vajalik. Kui olete mures oma kaalu või kehamassiindeksi pärast, eelistage keeruliste süsivesikute tarbimist. Neid võib leida näiteks täisteratoodetest. Sageli jäävad tähelepanuta fütokemikaalid, mis toetavad keha mitmesugustes funktsioonides. Fütokemikaalid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida on palju aedviljas, aga ka rohelises tees, kakaos ja šokolaadis. Ligikaudu 90 protsenti keha vajalikust kolesteroolist saab organism ise toota, ülejäänu võetakse toiduga.

Millest Oma Maitse värseks sügisnumbris juttu, saab lugeda SIIN