Panthermedia, Scanpix
Toortoitlus on toitumisviis, milles on ülekaalus kuumtöötlemata toiduained. Toortoiduks loetakse toiduaineid, mida pole kuumutatud üle 40–48˚C. Toortoitlaseks võib pidada inimest, kelle toidusedelist moodustavad kaalu järgi 75–100% kuumutamata toiduained. Lisaks võib eristada suure toortoidu osakaaluga inimesi, kelle menüüst moodustab toortoit 50–74%.

Toortoitlased on tihti veganid, kuigi on ka vegetaarseid ning omnivoorseid toortoitlasi. Toorvegetaarlased tarbivad lisaks mitteloomsetele saadustele toorpiima ja/või tooreid mune, tooromnivoorid söövad lisaks ka toorest liha ja kala, kirjutab Vegan.ee.

Kõige levinum põhjus, miks hakatakse toorveganiks, on isiklik tervis, kuigi ka keskkondlikud ja eetilised põhjused võivad olla valiku aluseks või kaasteguriteks.

Toorveganite toidusedelisse kuuluvad toored köögiviljad (sh merevetikad ja seened), puuviljad, pähklid, seemned ning idandatud tera- ja kaunviljad. Toidu töötlemise võtetest kasutatakse kuivatamist, blenderdamist, kääritamist, leotamist, mahlade pressimist, aga ka (sügav)külmutamist. Paljud toortoitlased eelistavad mahepõllumajanduses kasvatatud toitu.

Osa toortoitlasi arvab, et kuumutatud toit on toitaineliselt surnud ja küpsetamine muudab toidu mürgiseks. Sellest loogikast lähtudes oleks ideaalseks toitumisviisiks 100% toortoit. Toidu toorelt tarbimise kasuks räägib see, et kuumtöötlemine võib vähendada mitmete kasulike toidukomponentide (fütotoitained, vitamiinid, ensüümid ja mineraalaineid) sisaldust ning tekitada ebasoovitavaid ühendeid, eriti kui toitu töödelda suurel kuumusel (praadimine, röstimine, grillimine ja friteerimine) ning pikka aega. Samas aga muudab kuumutamine mitmed toiduained paremini seeditavaks, suurendab osade toitainete omastamist ning vähendab teatud antitoitainete sisaldust. Heaks näiteks on kaunviljad, mis muutuvad keetmise tulemusel söödavaks. Kaunviljad on väga head valkude, asendamatu aminohappe lüsiini, raua ja tsingi allikad ning nende tarbimist seostatakse oluliste positiivsete mõjudega tervisele.

Enamikule inimestest oleks kasulik suurendada toortoidu osakaalu oma toidusedelis. Kuigi osa inimesi võib edukalt hakkama saada täistoore toitumisega, ei ole teaduslikku alust pidada seda tervislikumaks kui toitumisviisi, mis sisaldab ka kuumtöödeldud toitu. Toortoidu optimaalseks osakaaluks pole ühtset soovitust, sest see sõltub individuaalsetest eripäradest. Toortoitlust ei peeta sobilikuks lastele.

Hästi planeeritud toorvegan toitumisega on võimalik saada piisavalt kõiki asendamatuid toitaineid, kui lisaks mitmekülgsele toitumisele võtta regulaarselt juurde B12-vitamiini toidulisandit ning pimedamal osal aastast ka D-vitamiini. Lisaks on toorveganitegi jaoks oluline tagada, et toidusedel sisaldaks piisavalt joodi, kaltsiumit, rauda, tsinki, oomega-3 rasvhappeid, valke ja seleeni ning annaks piisavalt toiduenergiat. Loe hästi planeeritud taimse toitumise kohta siit.

Toortoitumisest huvitatutele soovitame lugeda Brenda Davise ja Vesanto Melina raamatut „Becoming Raw“, mida võib pidada üheks parimaks ja usaldusväärseimaks tõenduspõhiseks raamatuks toortoitumise kohta.