Tulevikus on meie toidulaud lihata
Maailmas on mitmesuguseid trende ja sadu soovitusi, mida ja kuidas süüa ning milliseid dieete järgida, kuid kui uurida, milline võiks olla meie söögilaud 50 või 100 aasta pärast, põrkume esmalt väga suurte ja tõsiste globaalsete probleemidega, mis hakkavad meie toidulauda määrama rohkem kui isiklikud eelistused. Ennustuste järgi on maailmas 2050. aastaks üle üheksa miljardi inimese, seega on esmane mure, kuidas üha kasvav maailm ära toita ja kuidas seda teha planeeti säästvalt.
Turu ülikooli juures tegutseva Soome tuleviku-uuringute keskuse (Finland Futures Research Centre) teadur Pasi Pohjolainen leiab, et üks võtmeküsimus on lihatööstus.
„Muutused lihatööstuses on üheks olulisemaks sammuks jätkusuutliku toidusüsteemi poole,” ütleb ta ja selgitab, et lihatööstuse üks peamisi keskkonnaprobleeme on väike tootlikkus ehk suure hulga loomasööda eest saab väikese koguse liha.
Seetõttu hõivatakse loomasööda kasvatamiseks aina suuremaid maa-alalasid, mis omakorda põhjustab raiet ning on üks suurim kliimamuutuse ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjustaja.
„Kariloomadelt tekib meie ökosüsteemi metaani ja lämmastikku ning hinnanguliselt moodustab lihatööstus kuni 50% inimpõhjustatud süsihappegaasist,” selgitab Pohjolainen.
Praegu tundub praetud rohutirts eksootilise snäkina, kuid juba poole sajandi pärast võib sellest saada üks põhilisi proteiiniallikaid meie toidulaual.
Edasi loe Eesti Päevalehest!