Restoran 180 peakokk Matthias Diether. Lauri Laan no@no.ee
Tallinnas on pead tõstmas selge geograafiast sõltuv toidualane võidurelvastumine. Täpsemalt tähendab see seda, et kolm pealinna piirkonda on võtnud toidu – kohvikud, restoranid, kiirtoiduputkad, pagaritöökojad, õllekad ja nii edasi – selleks relvaks, millega inimesed enda juurde meelitada, millega muuta end atraktiivseks kohaks uutele elanikele, firmadele ja turistidele.

Täpsemalt on Tallinnas selginenud välja kolm piirkonda, mida saab pidada pealinna toidu-Mekadeks ehk paikadeks, kuhu tasub nii nädala sees kui ka eriti nädalavahetusel teha näljarännakuid. Need paigad on kesklinnas asuv Rotermanni kvartal oma toidutänavaga, hipsterite linnakuks peetav Telliskivi loomelinnak Kalamajas ja äsja täiesti uuena vanas sadamaalas sündinud Noblessner.

Igal piirkonnal on selgelt oma vibe ja oma toidualane suundumus, kuid kõik piirkonnad üritavad end müüa justnimelt hea ja unikaalse toidu, joogi ja toitumisalase mugavusega. Hetkel oleme unikaalses seisus, kus hea toidu järele saab minna väga erinevatesse Tallinna osadesse, seda saab enamasti teha ühissõidukiga ning kiiresti. Hea toit, lõõgastav kokteil ja tool, kuhu end sõpradega maha istutada, pole iial olnud nii lähedal.

Rotermann ja tema toidutänav


Hiigelsuur tööstuslinnak Tallinna keskmes on viimase dekaadi jooksul muundunud kauniks ja modernseks linnasüdameks, kus aasta-kaks tagasi avati lisaks juba olemas olnud mõnele restoranile ja kohvikule terve toidutänav. Tänaseks on Rotermanni piirkonnas, mille kõik einelad saab jutti jalutades käia läbi 10 minutiga, avatud kokku 16 erinevat toiduga seotud asutust – restoranidest pagaritöökodade ja õllesaalidest veganieinelateni.

Unikaalne on Rotermanni tänava juures see, et tegemist on otseses mõttes Rotermanni endise jahulao taga kulgeva tänavaga, mille ääres on järjest iga ukse- ja akendehulga taga järjekordne hubane toidupaik. Algab see tänav Tallinna esimese liha- ja grillrestoraniga Pull ja lookleb mööda flaami köögi hõrgutisi pakkuvast kohvikust, Rösti-nimelisest minipagaritöökojast, Brewdogi õllelokaalist, Eesti ühest ainukesest koššerrestoranist, kuni jõuab otsaga Aasia maitseteni.

Pisut eemal kogu sellest sirgest nimede ja logode virvarrist jätkub eskapism ja hedonism peauulitsa alkoovides, sest sinna on end sisse seadnud hämmastava menüüga Jaapani-Norra restoran Noya, kohaliku suure õlletootja gastropubi ja Eesti veinimaastiku grand old man’i loodud veinipood-restoran.

Unikaalne on paik seetõttu, et igaks söögikorraks, igale seltskonnale ja igale maitsele on siin midagi avastada. Toidukohtade vahel on koostöö ja sünergia.

Tallinna tänavatoidufestival.
Andres Putting

Hipsterite tolmu endalt raputav Telliskivi


Esimese toitu fookusse võtva piirkonnana hakkas Tallinnas kogukonnalisest survest tulenevalt arenema just Kalamaja – inimesed, kes seal elasid ja kes sinna kolasid, soovisid seal kohapeal ka süüa, juua, pidutseda ja koos käia. Nii hakkasidki tekkima üle kogu linnaosa väikesed baarid ja kohvikud. Suurema fookuse saavutas piirkond toidusihtkohana siis, kui suuremas osas sai valmis Telliskivi loomelinnaku esimene järk, veel enam siis, kui valmis enamik linnakust ning naela lõi sellesse kirstu piirkonnas igal aastal peetav Tallinna tänavatoidufestival.

Täna koondab Telliskivi tervet hulka pigem argipäevaeinelaid, mis on mõnusad, atmosfäärilised, pretensioonitud sotsialiseerumiskohad nii hommikul, päeval kui ka õhtul. See ei tähenda, et toidu rikkalikkuses, eriilmelisuses ja kvaliteedis järele oleks antud. Ära saab kratsitud kõdi India toidu järele, samuti on olemas hommikuseks kiireks ampsuks Rootsist inspiratsiooni saanud kohvik Fika hea kohvi, kookide ja hommikusöögiga. Telliskivis leidub ka Tallinna üks ainukesi õllebaare Pudel, mis vaid õllele keskendunud.

Lisaks on loomelinnakus La Muu käsitööjäätise hiigelvalikuga kohvik, kõrvuti Muhu pagarite leivalõhnalise salongiga. Loomelinnaku vanim liige F-Hoone on kuulus, kuna menüüs pole roogi, mis ületaks 10 euro piiri. Peenema maitse eelistajad on oodatud restorani Trühvel.

Kui see kõik on liig, saab linnaku peatänava ühelt nurgalt osta food truck’i aknast värske lihava burgeri ja minna tagasi tööle, külla või koju kotile.

Noblessner.
https://droonifotod.kirss.ee/

Uhiuuena kiiskav Noblessner


Noblessneri kvartali ajalugu ulatub 20. sajandi algusesse, mil Tsaari-Venemaa hakkas valmistama ette oma sõjalaevastikku ja Noblessnerisse ehitati allveelaevatehas. 1912. aastal hakati siia aga rajama Peeter Suure sõjasadamat. Objekti tähtsusest annab aimu ka see, et tsaar ise tuli sellele kõigele nurgakivi panema. Eesti aja alguses oli siin meretehas, kuhu umbes kümme aastat tagasi hakati vaikselt arendama elu- ja ärirajooni.

Toidualaselt on see piirkond alles kasvamas ja oma kohta leidmas, aga Noblessner on kindel sihtkoht kahel üliolulisel põhjusel: siin asub linna üks kõige olulisem restoran 180° By Matthias Diether, mis on tõeline fine dining tippsaavutus ning tõstab meid kõikide maailma toidupealinnadega samale pulgale. Teine põhjus on äsja samasse kanti avatud kohaliku suurima käsitööpruulikoja uus õlletehas, mille juures on ka tap room koos imelise Texase BBQ restoraniga.

Selge on see, et Tallinnas saab nimetada veel sarnaseid piirkondi, kuhu toit võiks meelitada: Nõmme keskusse on siginenud päris mitu mõnusat einepaika, samuti peaks laskma end meelitada Pirital või ka näiteks Pääskülal. Samas need paigad ei ole nii täpselt välja kujunenud kui hea toidu tsentrumid, pigem on tegemist elukeskkonna epitsentritega, kus on ka mõni elamust, vahel isegi unikaalset kvaliteeti pakkuv einela.

Nagu öeldakse, kes otsib, see leiab. Alustage aga nende kolme suurema tipu vallutamisest!