Mainitud T1 näide on väga hea, sest seal ongi loodud ühele korrusele toiduhoov, kus saab rahus endale sobiliku toidupakkuja leida. Mis praegu aga veel põnevam, on see, et enamik neist kaubanduskeskustes avatud einelatest on samal ajal keskendunud lõunasöögi pakkumisele ning on pigem lihtsamakoelised kui kõrge kulinaarse kvaliteediga söögikohad. Ehk siin kohtuvad kaks Eestis laiutavat väiketrendi.

Mida siis kaubanduse vahel süüa antakse?

Esimene Eesti kaubanduskeskus, mis hakkas toidule tõelist rõhku panema, oli Kristiine keskus, mille praeguseks täis ehitatud aatriumis laiutas hiigelsuurel pinnal liharestoran Scotland Yard, mis pakkus oma ainulaadse sisekujunduse keskel väga kvaliteetset toitu. Kes veel mäletab, siis pubi kohal, keskuse teisel korrusel, oli avatud ka lätlaste väga kuulsa pitsaketi söögikoht.

Järgmine toitu väga kõrgelt hindav kaubanduskeskus oli alles Solaris, kuhu toodi juba sisse nii Lido kui ka Vapiano. Vähe nõudlikumale kliendile pakuti häid elamusi restoranis Sushihouse, mille on praeguseks välja vahetanud Tokumaru nuudlibistroo. Muuseas, vahepeal tegutses samal pinnal teekohvik ja sigaribaar.

Praegu on äärmiselt võimsa sammu teinud uhiuus kaubanduse Meka T1, kus asub koht nimega Taste of Tallinn, hellitusnimega TOT, mis on nii oma ulatuselt kui ka asetuselt Eesti mõistes ainulaadne söögikohtade kogum. Kaubanduskeskuse 32 restoranist üle poolte asuvad T1 neljandal korrusel, kõrgemal kaubandusmelust, kus saab imetleda pealinna miljonivaadet miljoneid maksmata.

Nagu kirjutab kaubamaja veebileht, kohtuvad TOT-is peenemad restoranid, maailma tänavatoit ja suurlinna kohvikukultuur. Seal on maitseid, mida mujalt Eestist ja isegi Põhjamaadest naljalt ei leia. Itaaliast Indiani, Jaapanist stiilse Skandinaavia fusion’ini. Tähelepanuväärne on see, et T1 neljandal korrusel on täiesti ainulaadseid einelaid, näiteks pelmeeniresto Pelm, Lõuna-India ja Singapuri kööki pakkuv Banana Leaf või tervisetoitu reklaamiv Flow Bowl.

Loo moraal on see, et ärge kartke kaubanduskeskustesse sööma minna – need hallid ajad, kui sealt sai ainult maitsetut ja kiirsoojendatud jama, on möödas.

O’Learys ja muud hiiglased tulevad Eestisse

Sama trendi kolmas külg on järjekordsete suurkettide huvi Eesti vastu. Just äsja levis informatsioon, et Tallinna on võtnud sihikule maailmakuulus kiirtoidukett KFC ehk Kentuckey Fried Chicken. On see siis lihtsalt kuuldus või on jutul tõsi taga, saame varsti teada. Olgugi et KFC pole ehk mingi gurmeepaik, laiendab see jällegi toidukohtade valikut.

Oluline on aga asjaolu, et varsti on Eestis kolm – kaks Tallinnas ja üks Tartus – O’Learyse-nimelist spordibaari. Paljud kohalikud spordivaatajad on vihjanud, et uue einela teenindus on aeglasem kui muru kasv ja toidud on halvad. Kriitika viib edasi, kuid ärgem olgem liiga kriitilised – O’Learys ei pruugi taas olla miski kvaliteetne gurmee, kuid krõbedaid ja teravaid kanatiibu ning burgereid oskavad nad kindlasti teha. Nende tulek on andnud võimaluse taas teistmoodi aega veeta ning teha seda kaubanduskeskuses.

Kirjatüki moraal on väga lihtne: kuna inimesed on niikuinii hulgi kaubanduskeskustes aega surnuks löömas, on ainuõige pakkuda neile seal ka midagi head süüa – midagi, mis jääb meelde, on tervilik ja annab ka vaimse laengu. Kui sellest, et kaubanduskeskustes on head toidupakkujad, sünnib paremini toituv inimene, tuleb seda trendi igal juhul kiita ja tagant tõugata. Samal ajal on rumal oodata neist paikadest mingit tõelist tippu.