Foto: Shutterstock
Hapud tooted nagu kimchi, kombucha ja hapukapsas on populaarsed tänu tervislikele omadustele - nagu ka keefir. Loe lähemalt selle kääritatud delikatessi kohta ja leia enda jaoks põhjused, miks keefiri peaks jooma!

Mis on keefir?

Keefir e. kefiir on enim valmistatav hapupiimajook, mis on algselt pärit Kaukaasiast ja Siberist, kus seda tehti hobusepiimast. Eestlastele on keefir tuntud 19. sajandi lõpust.

Keefirile on omane spetsiifiline lõhn ja mõõdukas hapu kõrvalmaitse, mis tuleneb piimhappebakterite ja pärmseente elutegevusest.

Keefiri kasulikud omadused:

  • Keefiri tarbimine põhjustab allergiat oluliselt vähem kui piim, kuna hapnemisel väheneb piimavalkude allergeensus.
  • Keefiris on tavapiimaga võrreldes vähem laktoosi, sest piimhappebakterid kasutavad osa laktoosi piimhappe valmistamiseks ja alkoholi tootmiseks.
  • Enne põhieinet joodud keefir soodustab hilisemat seedetegevust ja tõstab isu.
  • Selliste fermenteeritud piimatoodete nagu jogurti, atsidofiilpiima ja keefiri eluvõimelistele mikroorganismidele omistatakse kolesterooli taset alandavat aktiivsust.
  • Nii nagu jogurt, sisaldab ka keefir tervisele kasulikke mikroorganisme, Keefir on tunduvalt rikkalikum kui jogurt, sisaldades näiteks kasulikke Lactobacillus caucasus’st, Leuconostoc spp., Acetobacter spp. ja Streptococcus spp. ning pärmseeni, milliseid jogurtis ei ole.


Milline on keefiri energiasisaldus?

Keefiri energiasisaldus sõltub sellest, kui rasvast jooki valmistatakse. Näiteks lõssist valmistatud keefiris on vähem energiat kui täispiimajookides. Keefiris sisalduv energiakogus varieerub ja on umbes 38–63 kilokalorit 100 grammi keefiri kohta.

Kuidas keefiri valmistatakse?

Foto: Shutterstock
Keefiri valmistatakse kõige sagedamini lehmapiimast, kuid keefiri valmistamiseks võib kasutada ka lamba- ja kitsepiima või taimset piima. Mida rasvasem on piim, seda paksemaks muutub keefir. Piima lisatakse keefiriseenetele, mis kujutavad endast bakterite ja pärmseente keeljat kooslust. Keefiriseened sisaldavad vees lahustuvat polüsahhariidi, kefiraani. Seened on kollakasvalged ja pähkli- või riisitera suurused.

Keefirisegul lastakse seista toatemperatuuril, s.o 20-25 kraadi 18-24 tundi, selle aja jooksul moodustub vedelikus osa alkoholist ja süsivesikutest, mis põhjustab joogis mullide tekkimise. Piimhappebakterid muudavad osa laktoosist ehk piimasuhkrust piimhappeks, mis annab joogile kergelt hapuka maitse. Käärimise lõppedes kurnatakse keefiriseened joogist välja.

Keefiri kasutamine toitude valmistamisel:

  • Keefiri kasutatakse enamasti joogina, kuid rohkesti ka mitmesuguste toitude valmistamisel (supid,salatid, marinaadid jne.).
  • Joogina kasutatakse keefiri nii hommikusöögil, lõunasöögil kui õhtul.
  • Keerfiri võib kasutada veel salatites, mitmesugustes maitselisandites - või eraldi roana koos saia ja küpsistega.
  • Keefir sobib smuutide valmistamiseks koos kakao või maasikatega. Puuvilade, pähklite või kaeraküpsiste lisamisegal keefirile saab valmistada meeldiva magustoidu.
  • Happelise keskkonnana kasutatakse keefiri erinevate lihamarinaadide alusena, mõõdukas happesus soodustab liha sidekoe pehmenemist.
  • Keefir on maitsvaks lisandiks müslide ning kama-ja helbetoitude juures.
Kas keefiri on võimalik ise teha?
Foto: Shutterstock
Jah, keefiri saab ise teha. Lisaks piimale ja suurele klaaspurgile või kannule vajate ka keefiriseeni!

1) Valage piim klaaspurki või anumasse ja lisage keefiriseened. Kasutage umbes 1 spl keefiriseeni 7 dl piima kohta.

2) Katke kaanega (puhta marliga) ja laske 1–2 päeva toatemperatuuril seista.

3) Kurnake keefiriseened välja. Lisage maitse järgi natuke vaniljesuhkrut või sidrunit.

4) Hoidke keefirit külmas. Hoidke sõelutud keefiriseened joogist eemal, sest neid saab ikka ja jälle kasutada. Seened kasvavad kasutamisel, nii et saate seda soovi korral teistega jagada.

Tulemuseks on hapu, piimjas jook. Enne kasutamist raputage keefirit, kuna vastasel juhul on selle koostis ebaühtlane. Mida paksemat piima kasutate, seda paksemaks muutub keefir. Kui soovite veelgi paksemat keefirit, saate vadaku näiteks kohvifiltriga joogist välja tõmmata. Nii saab keefirist paks jogurt.

Võite juua keefirit sellisena, nagu see on, kasutada seda näiteks küpsetamisel või smuutides.

NÕUANNE: Kui teete keefiri taimepõhise joogiga, näiteks soja-, riisi-või mandlipiimaga, võiksite lisada suhkru alguseses, et veenduda kääritamisprotsessis.

Loe lisaks: Kuidas teha tuleneelajate probiootikumi kimchi't?

Allikad: KuntoPlus, Kristina Koroljaki magistritöö "Keefiri kasutamise võimaluste uurimine jäätise valmistamisel"