VAHTRAMAHL Foto: Arno Mikkor
Vaher hakkab tilkuma veidi enne kaske, keset märtsikuud, kui lumi on veel maas ja õues kerged miinuskraadid. Kasemahla kogumist saab aga alustada siis, kui õhutemperatuur on juba vähemalt 5 kraadi üle nulli. Nii vahtra- kui ka kasemahl on meie looduslikud jõuallikad, mida hea juua kevadise puhastuskuuri ajal.

Nii kase- kui ka vahtramahl on kergelt magusad, ent vahtramahl on märgatavalt magusam. Peale suhkrute sisaldavad mõlema puu mahlad ka muid toitaineid — mineraale, vitamiine, valke, taimseid hormoone, ensüüme ja aminohappeid.

Vahtramahl on hea oligosahhariidide allikas, need toidavad meie soolestikus elutsevaid häid baktereid, aidates seedimist parandada ja immuunsüsteemi tugevdada.

Vahtramahl ja -siirup sisaldavad palju mangaani, mis on hädavajalik mitmete ensüümide tööks, mis tagavad organismile energia tootmise ja antioksüdantse kaitse. Samuti sisaldab vahtramahl tsinki, mis takistab näiteks ateroskleroosi süvenemist ja toetab eesnäärme tervist ning immuunsüsteemi.

Kuidas puumahla saab?


Puumahla kogumiseks puuritakse trelliga puu tüve sisse väike pliiatsijämedune auk, millest saab mahla sobivasse anumasse juhtida kas plastvooliku või metallist, puidust tila abil. Pea meeles, et üle 30 millimeetrise läbimõõduga auk kahjustab oluliselt puud, sest see ei pruugi korralikult kinni kasvada ja paranemata vigastuste kaudu hiilivad puude sisse haigused.

Kuid mahla saab puutüve vigastamata ka puuoksast. Selleks tuleb teha oksale lõige ja siduda plastpudel oksa külge nii, et mahl koguneks otse pudelisse. Pudeliks olgu liitrine või poolteiseliitrine, sest suurema pudeli raskuse all võib oks murduda. Õige läbimõõduga oks on selline, mis lahedalt pudelisuust sisse mahub.

Allikas: alkeemia.ee