VEINIJUTT | Bordeaux joob aina enam rosé' d
Vein on selle piirkonna elu ja surm, õnn ja armastus, kui nii võib väljendada. Veiniaedu on Bordeaux's kokku üle 120 000 hektari, mis teeb sellest Prantsusmaa kõige suurema veinipiirkonna. Keskmiselt toodetakse Bordeaux's igal aastal üle 700 miljoni pudeli veini – alates igapäevasest lauaveinist ning lõpetades mõningate väga kallite ja prestiižsete pudelitega. 89% Bordeaux' veinist on punane, ülejäänu moodustavad magusad valged veinid (eeskätt Sauternes), kuivad valged veinid ja väikeses koguses rosé'd ja crémant'id. Bordeaux's on üle 8500 veinitootja (château) ja kokku üle 54 apellatsiooni.
Vein algas, kui roomlased alistasid Gallia
Bordeaux' nimetus tuleneb prantsuskeelsetest sõnadest au bord de l'eau, mis tähendab „vete või veekogude ääres”, viidates Gironde'i suudmealale, kus saavad kokku Garonne'i ja Dordogne'i jõed. Bordeaux' veinide ajalugu ulatub enam kui kahe tuhande aasta tagusesse Rooma aega, kui piirkonda istutati esimesed viinapuud. 48. aastal enne Kristust asutasid roomlased St. Emillioni linna ja rajati esimesed viinapuuaiad. St. Emillioni linn ja sealsed viinapuuaiad on mõlemad praeguseks UNESCO maailmapärandi nimekirjas.
Tõenäoliselt algaski Bordeaux's veini tõsisem tootmine ajal, kui roomlased alistasid Gallia ja rajasid sõdurite tarbeks veiniaedu. Esimesed kirjalikud tõendid veinikasvatamisest piirkonnas pärinevad aga 71. aastast enne Kristust, kui Plinius Vanem talletas tõendusmaterjali veiniaedade olemasolu kohta Bordeaux's. Pärast Rooma langemist kannatas Bordeaux' veinivalmistamine mitmete hädade käes. Ala vallutasid mitmed rändrahvad alates vandaalidest, gootidest ja lõpetades läänegootidega.
Piirkonna tõus saabus taas keskajal, kui Henry II ja Akvitaania Eleanori sõlmitud abielu avas Bordeaux' piirkonnale Inglismaa turu ja tõi ala maailmakaardile. Enamik Bordeaux' veinidest eksporditi tollal inglismaale Clairet’ nime all. Nüüdisajal kannab Clairet’ nime üksnes Bordeaux' roosa vein. Uus kuldajastu saabus Bordeaux’le 17. sajandil, kui Hollandi kaupmehed hakkasid Medoci ümbruse märgalasid kuivendama ja veiniaedu istutama.
Hollandlased avasid Bordeaux' veinidele mitmeid müügikanaleid ning viisid piirkonna järjekordsele õitsengule. Sellele järgnenud Hispaania pärilussõda andis aga taas hoobi ja muutis kaubanduse Prantsusmaa rannikult Inglise kanalini äärmiselt ohtlikuks. Lisaks peatasid Inglise ja Prantsuse riikide vahelised pinged kõik ametlikud kaubateed Bordeaux' ning Inglise turu vahel. Sellele vaatamata jõudsid mitmed Bordeaux' veinid ikkagi Londoni, Bristoli ja Plymouthi oksjonimajadesse, seda tänu Inglise privateer'idele, kes konfiskeerisid veine ning toimetasid need edasi kuhu vaja.
1855. aastal kehtestati esimene Bordeaux' piirkonna veinide kvaliteedisüsteem, et liigitada ausalt parimad Bordeaux' veinimõisad. 1875.–1892. aastal laastas peaaegu kogu Bordeaux' piirkonda Phylloxera putukas ning veinitööstus suudeti päästa alles siis, kui õpiti pookima veinipuid Ameerika juurtele.
Mis teeb Bordeaux’st just Bordeaux'?
Bordeaux' punaveinid on tavapäraselt mitme viinamarja segud. Klassikaline Bordeaux' segu tähendab segu viinamarjadest „Cabernet Sauvignon” (Bordeaux' teine kõige enam kasvatatud sort), „Cabernet Franc” ja „Merlot”. Lisaks on lubatud segus kasutada ka „Petit Verdot'”, „Malbeci” ja „Carménère'i” viinamarju.
„Carménère'i” kasutatakse tänapäeval väga harva. Tavapärane Bordeaux' kvaliteetvein on segu „Cabernet Sauvignonist” (70%), „Cabernet Francist” (15%) ja „Merlot'st” (15%). „Merlot domineerib Saint-Émilioni, Pomeroli jt parema kalda veinimõisates, mille veinides on tavaliselt 70% „Merlot'd”, 15% „Cabernet Franci” ja 15% „Cabernet Sauvignoni”.
Valge Bordeaux' vein tuleb peamiselt – ja magusate veinide puhul ainult – Sauternes'ist ning on valmistatud „Semilloni”, „Sauvignon Blanci” ja „Muscadelle'i” viinamarjadest. Tavapäraselt on segus 80% „Semilloni” ja 20% „Sauvignon Blanci”. Ka valged Bordeaux' veinid – nii nagu punased – on tavaliselt ikka segud, mille kandvaim osa on kõige sagedamini „Semillon”. Lisaks on lubatud sellised viinamarjasordid nagu „Sauvignon Gris”, „Ugni Blanc”, „Colombard”, „Merlot Blanc”, „Ondenc” ja „Mauzac”.
Bordeaux's käinud inimesed mõistavad, et selle piirkonna kõikidel veinidel – alustades mõneeurose pokaalihinnaga noortest veinidest ja lõpetades mitmetuhandeste grand cru veinipudelitega – on sügavus, sametisus ja miski eripära. Just see eripära tõstab Bordeaux' veinid teistega võrreldes kõrgustesse.
