“Mõnedki staažikad veinihindajad on hämmeldunud, kui olen neile meenutanud, et tänavu tuleb konkurss juba kümnendat korda. Eks ta nii ole, et hea veini seltsis möödub aeg väga kiiresti,” tõdeb Kuuler.

Kuuler meenutab, et esimesel aastal oli võistlemas 74 veini. “Juba järgmisel aastal osalejate arv kahekordistus ja igal aastal osaleb nüüd üle saja veini ja siidri,” räägib Kuuler. “Kõiki tooraineid ei jõua üles lugedagi – peale tavapäraste õunte-sõstarde-metsamarjade võiks kurioosumitena esile tuua näiteks kõrvitsa, kabatšoki, porgandi, kadaka, kuusevõrsed, sirelid, takeetesed, sidrunväändiku, rohelise tomati,” räägib Kuuler. “Nagu elu on näidanud, siis peale hea tooraine on veel vaja ka head veinimeistrit ja seda me tänavu taas välja selgitama ka hakkame.”

Enamik praegu tegutsevaid ametlikke käsitööveinide tootjaid on alustanud hobitegijana ja toonud oma esimesi katsetusi konkursi hindajate ette. “Finaali jõudmisest ja saadud medalitest innustust saanuna on veini ja siidri tootmist alustanud näiteks Tori Siidritalu, Allikukivi veinimõis ning Uue-Saaluse, Pootsi, Habaja ja Alatskivi veinimajad. Mullune finaal oli eriti edukas – neljateistkümnest finalistist tervelt neli said sügiseks juba aktsiisilao load – Veinimäe, Veinpalu, Aru mõis ja Pindi Veinitalu. Nii vägevat „saaki“ polegi varem olnud,” räägib Kuuler ja innustab kõiki hobitegijaid enda töid konkursile saatma.

Eelmise aasta parimaks koduveiniks valiti Pärnumaalt pärit Airi Elbi mustsõstra-õunavein, tunnustati Haapsalust pärit Urmas Rahuvarmi kirsiveini ning parimate seas toodi välja ka Tallinna hobitegija Aave Priimetsa mustsõstra-aroonia käsitöövein.

Konkursil osalemiseks tuleb kaks korrektselt sildistatud veini või siidrit saata hiljemalt 9. aprilliks Veinivillasse ning tasuda osalusmaks. Aprillis ja mais toimuvad eelvoorud, kus nii veiniekspertidest kui mitteprofessionaalidest koosnev žürii valib pimedegustatsiooni käigus finaali pääsevad veinid ja siidrid. Iga konkursil osaleja saab hiljem lugeda ka žürii arvustusi oma veinide ja siidrite kohta. Võitjad kuulutatakse välja juuli alguses Eesti Väikepruulijate Liidu festivalil.

Konkursi auhinnad panevad välja Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon, Cider Mill ja kauplustekett Magaziin koos Veinivillaga. Sommeljeede Assotsiatsiooni auhinnaks on veinitundja kevadine baaskursus, mille käigus läbitakse põhilised veinimaad, õpitakse degusteerimise põhialuseid, toiduga sobitamist ning veinide kirjeldamist. Cider Mill ja Magaziin kui suurimad veinitegemise tarvikute müüjad toetavad kinkekaartidega tulevaste veinide valmimist.

Konkursil osalemise kohta saab uurida lähemalt SIIN

Koduveini konkurssi korraldav Eesti Väikepruulijate Liit on loodud 2013. aastal eesmärgiga edendada Eesti käsitööõlle, -veini ja -siidritootmise kultuuri ning arendada Eesti alkoholikultuuri pakkudes kvaliteetseid tooteid ja harides tarbijaid. Liitu kuulub enamik Eestis tegutsevatest väikestest õlle-, siidri- ja veinitootjatest, kelle toodangumaht ei ületa 5 miljonit liitrit aastas.

Vaata forosid koduveini- ja siidrikonkursi 2019 finaali pääsenud võistlustöödest SIIN