VIDEO: Juudi köök ja koššertoit ei ole samad asjad ehk mida juudid igapäevaselt söövad?
Juudisoost kokk Salmen Šois selgitab Maitsed.ee-le, mis on suurim vahe koššertoidul ja juudi köögil. "Mina teen juudi toite, mitte koššerit, siin on suur vahe sees ning ma püüan natukene seda erinevust lahti seletada," alustab Šois.
Isegi nende toitude söömise vahe peab olema piisavalt pikk. Piima-lihakeeld laieneb ka söömisvälisele tegevusele: ühe ortodoksse juudi kodus on alati kaks komplekti nõusid söögi tegemiseks - serveerimiseks ning kaks kraanikaussi ja nõudepesumasinat. Ikka piima- ja lihanõude jaoks eraldi.
Koššer aga on söögitegemise religioosne taust või paljudele tegelikult elustiil. Ehk selgitab asja ka ütlemine, et söök, mis ei ole hingele hea, ei ole ka kehale hea. Loom, keda kõlbab süüa, on jumala plaani järgi loodud, see tähendab, et ta peab olema sõraline ja mäletseja. Kalal peavad olema soomused ning uimed ja sestap ei ole soomusteta angerjas ega uimedeta krevett koššer. Lindudest on lubatud kodulinnud nagu kanad, pardid, haned ja kalkunid. Keelatud on kumera noka ja röövlinnu küüntega isendid.
"Juudid söövad loomaliha, lambaliha. Samuti süüakse kodulinde. See on ka laias laastus lihadest kõik. Süüakse muna, piimatooteid, palju juurvilju, ka kala. Ei sööda siga, ei sööda näiteks hobust, putukaid ja muid sõratuid. Juudid jaguneva ka ise oma toitumispõhimõtete järgi rohkem ja vähem rangeteks, kuid üks on kindel - ükski juut ei söö liha ja piima üheaegselt," mainib Šois.
Juudi köögis jagunevad kõik toidud kolmeks: Basari ehk lihatoitud, halavi ehk piimatoidud ja parve ehk neutraalsed toidud. Viimase grupi alla kuuluvad lisaks juurviljadele, puuviljadele ka kalad ja muud söödavad ja juudi kombekohaselt lubatud toidud.
Kokk ütleb, et igas juudi kodus on alati leida jahu, kikerherneid, kabatšokki, tahhiinit ja granaatõuna. "Liha on ka täna juutidele ikka pidupäeva söök ning enamasti süüakse jahutooteid ja juurvilju. Väga levinud ja laialt tarbitavad on erinevad dipid nagu hummus ja baba ganuš. Üldiselt süüakse juudi peredes hommikuks jahutooteid ja juurvilju, ükski hommik ei möödu hummuseta," mainib Šois.
Juutidel, samamoodi nagu ka kristlastel ja moslemitel, on ääretult lai pühade võrgustik, mille ajal süüakse alati selleks pühaks mõeldud toite. Juudid peavad kindlate toitudega hannukat ehk valguse püha, jom kipuri ehk lepituspäeva, roš ha-šana't ehk uut aastat, šabatit ehk puhkamise päeva ja kõikide nende pühade ajal on laual omad traditsioonilised toidud.
"Šabatil näiteks süüa ei tohi teha ehk siis selle päeva söögid on juba palju varem hauduma pandud hautised. Lisaks külmadele ampsudele, mida saab külmikust valmiskujul lauda tõsta. Juudid armastavad aga ka soolaseid toite süüa pisut magusalt, mis võib meile siin Eestis tunduda veider. Lisaks kasutatakse palju pähkleid juudi gastronoomias," mainib Šois.
