Dieedid kui risk tervisele: Dieetide pidamine on rikka ühiskonna püüd näha tervise arvelt välja parem kui tihti võimalik
Tavaliselt on kahe-kolmenädalased dieedid mõeldud vaid lühiajaliseks eduks ning kehakaal naaseb veel suuremana kuu hiljem. Seda nimetatakse jojo-efektiks ning see on ka ülitähtis põhjus, miks dieetidest ja dieetpreparaatidest on tekkinud maailmas mitmekümnete miljardite eurode suurune äri – pidevalt on vaja juurde uusi ideid, kuidas jälle oma kaalu langetada.
Sõna „dieet” tähendab tegelikkuses toidumenüüd ehk terviklikult seda, mida, millal ja kuidas me toitume. Mõiste oli tuntud juba Antiik-Kreekas: „diaita” all mõeldi eluviisi ja toitumist lähtuvalt keha vajadustest ja olemasolevatest võimalustest. Ka Hippokrates leidis, et inimeste edukas ravimine sõltub suuresti neile antavast toidust ning selle kvaliteedist. Loomulikult olid ameeriklased need, kes suutsid dieedipidamise muuta äriks ning seetõttu tekitada epideemia. Miks suudame oma elu lihtsustada nutitelefoni rakenduste kaudu juhitava maailmani, kuid toitumistarkuses toimub regress?
Miks on dieedid kahjulikud?
Dieetide kahjulikkus algab sellest, et pidev ja üsna piinav erinevatest toitainetest loobumine lõhub nii meie füsioloogilist balanssi kui ka psühholoogiat. Mõlemad on kõige ohtlikumad loomulikult kasvavas ja arenevad eas, kuid võivad viia haigusteni ka vanemate inimeste puhul. Dieedid tekitavad tugevat disbalanssi nii kehas kui ka mõttes, mis nõrgendavad organismi ja avavad tee haigestele.
Tänapäeval on vähe inimesi, kes ei oleks proovinud oma elu jooksul mõnda dieeti kui kaalulangetamise viisi. 21. sajandi inimese kasutatud dieedid omavad aga organismile negatiivset mõju, eriti ohtlikud on ühekülgsed, pikaajalised ja ranged dieedid. Kui õigesti toitumist piirata pikalt, on see selge piinamine ja vägivald organismile. See toob kaasa nii füüsilisi kui ka vaimsed häireid, mis edaspidi võivad areneda rasketeks haigusteks.
Kõige kuulsamad kehakaaluhaigused on anoreksia ja buliimia. Esimene on nii vaimne kui ka füüsiline, teine selgelt kinni minapildi väärastumises. Nende haiguste aluseks on tihti keskkond ja madal enesehinnang. Ka klantsajakirjade pildid tekitavad reaalsuse ja mõtteviisi vahele kõverpeegli.
Peale eelmainitu põhjustavad tihedad dieedid toiduallergiat, soolestiku mikrofloora muutuseid ehk disbakterioosi, vähesest või vale kalorsusega toidust tekkivat kurnatust ehk alimentaarset düstroofiat ning palju teisi kõrvalnähte ja tüsistusi.
Veel üks rühm inimesi asendab toidu liigse spordiga või lihtsalt näljutab ennast. Tulemused on kehakaalu langusena alguses näha, aga hiljem areng peatub. See viib inimese depressiooni, millele järgneb ülesöömine ja kaalutõus, mis seda lumepalli veelgi kiiremini liikvele lükkab.
Positiivsed dieedid
Dieedipidamisega on nagu tippspordiga – enamasti on see kõik kahe kõrva vahel kinni. Dieet kui kaalulangetamise viis toimib siis, kui muutus tehakse eluviisis. Veel üks tähtis tingimus on mõõdukus – dieet tähendab kogu toitumissüsteemi muutust, kuid väikeste sammudega, mida keha suudaks registreerida, ning pika aja jooksul.
Kaks pikaajaliseks elumuutuseks mõeldud toodet on SportsGene'i geenitestide põhine toitumiskava ja Wellbiome väljatöötatud soolebakterite mudel. Geenitesti toitumismudel lähtub otseselt inimorganismi alusmüüridesse talletatud infost. Sülje kaudu võetakse DNAst markerid, mille alusel saab väga täpselt öelda, millised toidud on kehale paremini ja millised mitte nii hästi omastatavad; millised tekitavad lisakaalu ja millised põlevad hästi ka keha normaalolekus. Selle teadmise saab edasi siduda konkreetsete toitude, retseptide ja toorainetega.
Noorte Tallinna teadlaste välja töötatud WellBiome lähtub aga toitainete valikust ja dieedi kui holistilise toitumisplaani väljatöötamisel sellest, mis on meie kõhus ehk soolestikus. Iga inimese soolestikus on bakterid, mis toitu lagundavad. Teades täpselt nende profiili, saab välja töötada vägagi detailse toitumiskava igale inimesele.
Kahe mainitud dieedi puhul ei ole tegu keelamise või sundimisega, vaid kehalise võimekuse järgi õige toitumismudeli loomisega: sööme seda, mis meile sobib. See ongi kõige alus, idee sellest, et peame sööma seda, mis meile konkreetses ajas ja ruumis parim on. Ülekaalulisuse suur põhjus on see, et tänapäeva kontoriinimesed toituvad iga päev ikka nõnda nagu töötaksid põllul või tehases.
