Müüdimurdjad: Eestis süüakse aastas ligi 150 miljonit viinerit ehk kuus müüti viinerist
Eestis süüakse aastas ligi 150 miljonit viinerit. Keskmiselt pistab iga eestlane nahka 100 viinerit aastas, millest 40 viinerit on 20 aastat turul olnud rahvalemmik Rakvere viiner. Kuigi meie inimeste tarbimiskäitumine on tõestanud, et eestlased on viineriusku rahvas, levib endiselt viinerite kohta hulgaliselt müüte nii toor- ja koostisainete kui ka rasva- ja soolasisalduse osas.
Rakvere lihakombinaadi tootekategooria juht Heli Sepp aitab murda levinumaid müüte ning jagab infot, millest viinereid tegelikult valmistatakse ja millele tasub tähelepanu pöörata enne, kui viineripakk ostukorvi visata.
Viinerimüütide lugemiseks vajuta üleval olevat noolt!
Rahva seas kahjuks kõige levinum väärarvamus, et viineritesse liha ei lisatagi, ei vasta absoluutselt tõele. Viiner on klassikaline lihatoode. Keskmine Eestis müüdav viiner sisaldab vähemalt 50-60% liha, ent viimase aja trendid näitavad, et tarbijad eelistavad aina rohkem kõrgendatud lihasisaldusega viinereid, mida tuuakse turule järjest rohkem.
Toodete valmistamiseks kasutatava liha maksimaalne rasva- ja sidekoe sisaldus on seadusega piiritletud ning kui sealiha rasvasisaldus ületab 30%, tuleb seda juba eraldi märkida kui “seapekk”. Samuti ei tohi liha sisalduse hulka arvestada kamarat – ka see peab olema pakendil eraldi välja toodud. Nii et pakendit lugedes võite olla kindel: kui tootja märgistab lihasisaldusena 75%, nagu seda näeb näiteks Rakvere Lihakas Doktoriviineri pakendilt, siis kogu nimetatud 75% ongi korralik ja valitud liha.
Tegelikult eelistatakse tänapäeval toodete arendamisel võimalikult lihtsaid lahendusi kvaliteetse lihatoote saamiseks ning arvestatakse väga tarbijate ostueelistustega. E-ainetest kasutatakse vaid neid, millel on oma kindel roll korraliku viineri tootmiseks või heade maitse- ja konsistentsiomaduste säilimisel. Mõned aastad tagasi sisaldasid ligi pooled viinerid lõhna-ja maitsetugevdajat naatriumvesinikglutamaati.
Praegu on enamus müüdavaid viinereid E621 vabad. Viinerite valmistamisel kasutatakse tihti looduslikku päritolu lisaaineid E406, E407, E322 või E440, mis on tegelikult vastavalt agar, karrageen, letsitiin ja pektiin. Näiteks on karrageen merevetikatest saadud aine, mida kasutatakse ilusa lõikepinna saamiseks. On olemas ka loodusidentsed E-ained, nagu näiteks askorbiinhape E300 või sidrunhape E330. Antioksüdanti askorbiinhapet kasutatakse näiteks kena roosa värvi hoidmiseks. E-vabade toodete eelistajatele on kauplustes olemas E-vabad lahendused. Näiteks Rakvere Lihakas Doktoriviiner ei sisalda kunstlikke E-aineid!
Soola- ja suhkrusisaldus on viimasel ajal aktuaalne teema, kuna inimeste toitumine muutub aina teadlikumaks ning tervislik eluviis on üha enam moes. Ka toiduainetööstused jälgivad tarbimistrende ning käivad ajaga kaasas.
Turul on olemas viinereid, mille soolasisaldus 100 grammi toote kohta jääb vahemikusse 1,2-1,5 g, mis on võrreldav näiteks musta leiva või juustu soolasisaldusega. Ka suhkrusisalduse poolest võib viiner teistele toiduainetele eeskujuks olla: Rakvere viiner sisaldab näiteks 0,2 grammi suhkrut 100 grammi kohta. Samal ajal sisaldavad apelsini- ja õunamahlad 100 grammi kohta 9-10 grammi suhkrut ning puuviljasmuutides võib suhkrusisaldus ulatuda koguni 12 grammini.
Paljud kaalujälgijad pelgavad viinereid, pidades neid väga kaloririkasteks. Selline arusaam võib olla seotud esimese müüdiga, mille kohaselt arvatakse, et viinerid on tehtud kõigest muust kui lihast. Kui aga võrrelda tegelikkuses viinerite kalorsust teiste igapäevaste toodetega, siis näeme, et viiner ei olegi kõige kaloririkkaim toode. 100 grammi viinereid sisaldab 221 kilokalorit, mis on keskmiselt sama palju kui 100 grammi praemuna või musta leiba; keskmise rasvasisaldusega (25-26%) juustus on juba 330 kilokalorit 100 grammi kohta ning 100 grammi maapähkleid annab koguni 570 kilokalorit.
Võib ka kohata arvamust, et viiner on minevikku kaduv nostalgiatoode. Tegelikult see nii ei ole, kuna viiner on endiselt oluline osa igapäevasest toidusedelist ̶ seda kinnitab ka müük. Viinerid on Eestis üks olulisim ja suuremahulisim lihatoodete kategooria. Viimase 3 aasta jooksul on tarbijad ära ostnud Eestis üle 10 000 tonni Rakvere viineriliinil toodetud viinereid. Viinerite populaarsuse taga on tootjate poolt tarbijate eelistuse jälgimine. Tarbija on muutunud teadlikumaks toidu tervisele kasulike omaduste suhtes ja soovib üha enam infot toidu päritolu, koostisosade jms kohta.
Rakvere viineri üle 20 a. vanune retsept on endiselt kaasaegne: selle soola-ja rasvasisaldus on omas kategoorias alla keskmise. Lihakas Doktoriviineri uudset lahendust iseloomustab aga kõrge lihasisaldus, mõõdukas rasvasisaldus, madal Na-soolade sisaldus ning lisaväärtuseks on doktoriviineri valmistamisel kasutatav mineraalaineterikast meresoola. Viinerite valik on vajanud viimastel aastatel ka värskendust, mis arvestab turul toimuvaid trende ning nõudlust kõrge lihasisaldusega ning mõõduka rasva- ja soolasisaldusega toodete järele. Ka turul olevate viinerite sortiment on märkimisväärselt laienenud ning tarbijal on võimalik maiustada vägagi tervislike viineritega: vähendatud soola- ja rasva ning kõrge lihasisaldusega viinereid. Just viimaste tarbimine näitab viimasel ajal Eestis korralikku kasvutrendi ning iga inimene leiab enda eelistustele sobiva.
Võib arvata, et kõik viinerid on ühe ja sama maitsega. Ent tootearendus ja toidutehnoloogiate pidev täiustamine võimaldab tootjatel pakkuda turule mitmekesist viinerite sortimenti. Viinerite maitset mõjutab valitud tooraine, rasvasisaldus, kasutatud maitseainesegu, sea- ja veiseliha omavaheline kombineerimine, ülesuitsutamine jne. Ka viineritoitude retseptide hulk on tohutult lai – erinevad road ja suupisted valmivad kiirelt ning viiner on toidu koostisosana väga hinnatud. Viimaste aastate toidutrendid viitavad tänava- ja näputoidu populaarsuse kasvule ning korralikul viineriampsul on trenditoitudes oma koht.
