Naabrinaisega järgmisel päeval me ei kallista nagu tavaliselt üle pika aja kohtudes. Saan talt aga 40 säravkollase rebuga kanamuna. Teisest talust kuulen telefoni vahendusel, et majja on siginenud lüpsikitsed ning võin endale võtta kana või paar, kui peaksin jääma kauemaks. Läheduses hakkab põrisema traktor, mis justkui kuulutaks: “Kevad on täies väes. Nüüd tulen mina, künnan põllud, külvan mühinal kasvama rukki, tatra ja nisu.”