Maasikad ja muud eestimaised juur- ja köögiviljad Foto: Priit Simson
Sugutung ja viinaisu panevad inimese ületama kõiki tõkkeid ning leidma innovaatilisi viise probleemide lahendamiseks: rääkides viina või alkoholi tootmisest ei piirdu inimesed vaid teraviljast viina „põletamisega“, mängu tulevad peaaegu kõik vähegi suhkrut sisaldavad juurviljad, puuviljad ja looduslikud „vedelikud“.

Iga looduslik vili või vedelik, milles leidub suhkrut, sobib alkoholi kääritamiseks – lisades suhkruga vedelikule pärmi, pärmiseenerakke, hakkab toimuma käärimisprotsess, milles pärm piltlikult öeldes õgib suhkurt ja s**** süsihappegaasi ja alkoholi. Mida enam on pärmi ja suhkurt seda kangemaks saab joogi kääritada. Mida kangem on kääritus, seda kangem on destilleerimise järel „viin“, täpsemalt puskar.

Lisaks teraviljale on viinatootmine leidnud toorainena üles veel porgandid, õunad, kasemahla, lehmapiima, kaktused, kartuli, riisi, mee ja punapeedi.

Porgand
Nagu mainitud, alkoholi tegemiseks sobib iga suhkrut sisaldav „juurikas“. Porgandid tuleb pesta, koorida, hakkida ja keeta vees pudruks. Jahtunud segule lisada suhkrut, viis korda porgandikogusest enam vett ja pärm. Käärinud segu nimetatakse „porgandiveiniks“, millel on omapärane ja mingist aspektist isegi nauditav maitse, kuid pigemini sobib jook ikkagi kangema käraka destilleerimiseks.

Õunad
Õunapuskar või õunaviin on tuntud erinevates maailmaosades erineva nimedega – Normandias Prantsusmaal tuntakse õunapuskarit kalvadose nime all, USAs aga applejack’i nime all. Üldjoontes kasutatakse joogi tegemiseks hapusid õuni, mille mahlast kääritatakse kange siider, mis omakorda destilleeritakse. Aromaatne ja õunane naps.

Kase- ja vahtamahl
Imeline tooraine alkoholi tootmiseks – kevadel puudest nõrguv magus mahl jätab käärimise ja mitmekordse destilleerimise järel „viinale“ pehme ning kergelt magusa maitse. Maitse viib mõtted pannkookidele. Väga maalähedane.

Lehmapiim
Piim on üks kummalisimaid tooraineid alkoholi ja viina tootmiseks, kuid hea tahtmise ja tööga on võimalik mõnus piimaviin valmis teha igas kodus. Põhimõtteliselt pole vaja teha „muud“ kui piimast koguda kokku suhkruvedelik, see kääritada ning mitmekordse destilleerimise ja filtreerimisega kärakaks muuta. Maitseb pehmelt, magusalt, isegi piimaselt. Viimane tundmus võib olla aga puhas ettekujutus.

Kaktused ja kõrbetaimed
Väga kuivades tingimustes kasvavad taimed, kõrbetaimed, koguvad vett ja toitaineid pikaks ajaks ette ning talletavad seda oma juurikates. Võtame näiteks agaavi taime – taime pikkade tugevate „lehtede“ keskel asub äärmiselt magus ja suhkrurohke „sügamik“, mille purustamisel, fermenteerimisel ja destilleerimisel toodetakse kohalikku kuulsaimat kärakat ehk meskalli. Tavaliselt tuntakse meskall ära pudelipõhjas hulpiva agaavitaime ussi järgi.

Kartul
Kartul pole ju magus? Tõsi. Kartuli puhul saab toimima aga imeline muundus, kui kartulis ohtralt leiduv tärklis areneb meskimisprotsessil suhkruks. Suhkur aga kääritatakse pärmi kaasabil alkoholiks ja vedelik destilleeritakse. Rasketel aegadel on kartul Venemaal ja mujal Ida-Euroopas olnud väga oluline viinatooraine. Maitselt on kartuliviin palju pehmem ja mahedam kui teraviljakärakad.

Riis
Põhimõtteliselt kordub sama jutt, mis kartuli puhul. Muutunud on vaid tootmise ja populaarsuse geograafilised piirkonnad ja tooraine nimetus. Samuti tärkliserikas tooraine, annab riis pehmema maitsega käraka.

Mesi
Mesi kuulub alkoholitootmise „vana kulla“ kategooriasse. Tuntuks sai meealkohol juba ammu. Legendi kohaselt leiti puuõõnest vihmaveega lahjenenud mesitaru, mis oli loodusliku pärmiga käärima läinud. Tulemuseks mesimagus purjalikolek. Jällegi, kääritunud mesi sobib ideaalselt ka kange alkoholi tootmiseks, maitse jääb kärakal pehme ja vastavalt mee tootaine omapärale lilleline.

Punapeet
Punapeet läheb porganditega samasse auku ... peedis on endas suhkruid, kuid lisasuhkruga valmistatud peedivein kõlbab ikkagi vaid desstilleerimiseks ja edasi juba kange kärakana tarbimiseks. Erinev toode on suhkrupeet, mis oma olemuselt on juba magus ning fermenteerub ka loodusliku pärmiga väga mõnusaks viina „algmaterjaliks“.

------------------------------------------
Ettevaatust! Viin on alkohol ning alkohol on kahjulik meie tervisele!