Ragnar ja Kerttu said mullu tugeva seljatoe ja rohkete taskutega kotid, millega on mugav koolis käia. Eveli Makko
Ongi käes aeg proovida väikestele õlgadele esimest koolikotti. Selle valimisel on peale ergonoomilise seljatoe ja õlarihmade väga oluline vaadata, et see oleks lapsele täiesti paras, mitte liiga suur. Esimese klassi jüts ise on ju veel pisike!

Merle Rosma, Taani koolikotte müüva Jevabags OÜ juhataja soovitab kindlasti ka lapsele valiku tegemisel sõnaõigust anda: “Tähtis on, et kott kandjale meeldiks!” Seega ära üksi poodi mine.

1. Sobiv suurus


Kõige olulisem on valida sobiva suurusega koolikott. “Liiga tihti ostetakse lapsele sobimatult suur koolikott, et rohkem asju mahutada,” nendib Rosma. Mõõdu kontrollimiseks reguleeri kõik rihmad – ka rinnaesine kinnitusrihm – lapse järgi. Nüüd vaata, kas kott on lapsel seljas õigel kõrgusel või vajub alla? Seljapaneel peaks olema seljaga enam-vähem ühelaiune ning lõppema vöökohal, mitte istmikul. Kui kott vajub vöökohast madalamale, on see liiga suur.

“Pea ka silmas, et kotti proovite suviste riietega, aga tegelik kooliaeg langeb ju põhiliselt sügisesse-talve. Nii et jope paksuse peaks veel lisaks arvestama. Vastavalt riietusele tuleks reguleerida ka rihmade pikkust. See tagab koti õige istuvuse ja raskuse jaotumise ühtlasemalt,” soovitab Rosma.

2. Toestus ja rihmad


Igasugune seljakott ei sobi koolikotiks. Algklassilaste ranitsal peaks olema korralik vahtplastist hingav toestus kogu selja ulatuses ning S-kujulised õlarihmad koos rinnaesise kinnitusega. “See tagab kandmismugavuse ja raskus ei ole nii tuntav,” selgitab Rosma.

Toestusega seljakotti võiks kanda 6. klassini, kui selg on muutunud tugevaks ja rüht välja kujunenud. “Suuremad lapsed kannavad tihti seljakotti üle ühe õla. Selline kandmisviis ei ole soovitatav, sest koormab üht õlga ja tekitab halva rühi,” hoiatab Rosma.

Hea koolikott on tugevdatud põhjaga – see säästab kotti kulumisest ja hoiab vihikud-õpikud paremini püsti – ning riputussangaga.