Hele-Mai Alamaa
Kui Nora oli kaheaastane, kukkus tema ema Livia õues, tüdruk süles. "Tütar ei saanud pärast seda mitu ööd kõhuvalu tõttu magada ja läksime lastehaigla erakorralise meditsiini osakonda."

Seal selgus analüüse andes täiesti ootamatult, et Noral on leukeemia. Juba paar päeva hiljem algas tüdruku keemiaravi. Nora haigus oli šokk, kuid ema leiab, et siiski on põhjust olla õnnelik: arstid said pesamuna haigusele väga varajases staadiumis jälile. Ent see ei tähenda, et ravi oleks lihtne. 

Millest Pere ja Kodu augustinumbris veel juttu, vaata SIIT!

Livia räägib, et õnneks on nende pere tugi­võrgustik raskete aegadega veelgi laienenud, ka suhe abikaasaga on katsumustest vaid tugevamaks muutunud. “Eks ikka tuleb vahepeal nutt peale – miks meiega aina halba juhtub! Nora ravi ju veel kestab, alles viis aastat pärast vähiravi võib kergemalt hingata,” räägib ta.