Artikkel ilmus esmakordselt Pere ja Kodu märtsinumbris.

Algklassilapsed veedavad suure osa ajast telefonis mängides. Tuleb aga välja, et väga suur hulk vanemaid isegi ei tea, milliseid mänge nende lapsed mängivad. Me ei lase ju oma lastel minna üksi täiesti tundmatusse kohta enne, kui oleme veendunud, et seal on turvaline? Täpselt samuti tuleks suhtuda virtuaalsetesse mänguväljakutesse, sest kahjuks ei ole neis mängudes haruldane, et keegi püüab lapse kohta kompromiteerivat materjali saada, pakkudes talle vastu ihaldusväärset virtuaalset mängunänni.

Enamik lapsi teab, et tänaval ei tohi võtta võõrastelt vastu kommi ega minna kuhugi kaasa põnevat mängu või imearmsat kutsikat vaatama. Hirmutavalt vähe on aga vanemaid, kes oskavad lapsele seletada, miks ka virtuaalselt ei tohi võõrastelt kraami vastu võtta.

Nii päriselus kui ka internetis toimib teistele asjade andmisel ja nende abistamisel vastastikuse põhimõte – isegi kui keegi osutab meile väikese teene või annab küllaltki mõttetu kingituse, siis meie aju tunneb automaatselt tänuvõlga ja kohustust vastuteene teha. Väikestest teenetest võivad kiirelt saada suured probleemid, kui laps on nõus vahetus­kaubana saatma endast pilte, jagama oma salasõna või kontaktinfot...

Et kaitsta oma last, pead sa mõistma neid mänge, mis algklassilaste seas popid on, ja teadma, millised on neist võikaimad, mida lapsed suuremate sõprade või õdede-vendade eeskujul kutsikasilmi tehes ka enda telefoni ja arvutisse meelelahutuseks soovivad.

Siin on sulle põhjalik teejuht sellesse maailma - hinga sisse ja ole valmis, sest sukeldume nüüd hirmutavasse tundmatusse ja valgustame sind ohtudest, mille olemasolust sa ei pruugi veel teadagi, teadmatuse tagajärjed aga...