Shutterstock
“Olin südames lootnud, et meie perre sünnib lapsi kolm või rohkemgi, ent juba enne teist last läks meie elu väga keeruliseks. Vanem laps sündis tuharseisu tõttu plaanilise keisrilõikega, kuid noorema sünnitus oli eriti ekstreemne," räägib Katrin (37). "Otsustasin piirduda kahe lapsega. Nutsin palju, ei suutnud midagi muud ette kujutada."

Mida Pere ja Kodu septembrinumbrist veel lugeda, vaata SIIT!

Tallinlanna Katrin (37), ­Kerdi(12) ja Kauri (7) ema, elas enne steriliseerimist läbi väga keerulise ja närvesööva sisemise võitluse. “Vanemal lapsel olid lasteaias käitumisprobleemid – ta ei talunud suurt hulka lapsi, mistõttu tal kahtlustati autismispektri häiret. Kõik läks nii raskeks, et otsustasin piirduda kahe lapsega,” meenutab ta.

Rasket sammu innustas Katrinit astuma ka erakorraline keisrilõige. “Vanem laps sündis tuharseisu tõttu plaanilise keisrilõikega, kuid noorema sünnitus oli ekstreemne. Toibudes mõistsin, et pole nõus midagi sarnast rohkem üle elama.”

Mees küll rääkis vahel, et oleks tore kolmaski laps saada, aga erilist tuge naine lastega tegelemisel talt ei saanud. Ilmnesid ka suhteprobleemid. Mees kolis vahepeal isegi teise naise juurde, kuid tuli siis tagasi. Naisel oli keeruline juhtunuga leppida, seegi tõukas steriliseerimismõtet pärast teist sünnitust tagant. 

Korra proovis ta mehele vasektoomiat soovitada, kuid too polnud nõus. Küll julgustas kaasa Katrinit steriliseerimisotsust vastu võtma: “Siis saame elu lõpuni muretult seksida!” Katrin solvus nii, et neil tekkis pooleaastane seksipaus ja tundus, et ta ei peagi opile minema. Kuid paus sai läbi, suhe korda ja midagi tuli rasedusest ­hoidumiseks ikkagi teha. Sealt sai alguse teekond steriliseerimiseni.

Lõuna-Eesti külakeses elav Airike (40), Mardi (11), Kreete (8) ja Mari (5) ema, lasi end steriliseerida viis aastat tagasi – samal ajal, kui keisrilõikega sündis ta kolmas laps. Tegelikult oli tal see plaan juba pärast teise lapse sündi, sest mõlemad rasedused olid olnud väga keerulised. Teise lapse­ootuse viis viimast kuud ta lihtsalt lebas voodis, sest kogu aeg iiveldas. Mees oli pärast teise lapse sündi aga kategooriliselt steriliseerimise vastu.

“Tulin mehele siis vastu, sest talle lapsed väga meeldivad ja tal oli suur soov veel üks laps saada. Samas otsustasin, et kolmas jääb viimaseks,” räägib Airike. Mees üritas Airikest veel kord ümber veenda, ent naine jäi endale kindlaks, öeldes: “Võin ümber mõelda, kui ütled ühe mõjuva põhjuse, miks peaksin 20 aastat tablette sööma.” Ent mehel mõjuvat vastuargumenti ei olnud ja Airike hakkas mõtlema, kuidas oma plaan teoks teha.

Korra on mees, kes õnneks lastekasvatuskoormat meeleldi jagab, avaldanud kahetsust... et tahtnuks veel lapsi. Ent pesamuna on sügava puudega ja neil on tegemist niigi. Lapse geenirike raseduse ajal uuringutega välja ei tulnud.