Foto: Unsplash
Sünnitajate keskmine vanus üha tõuseb. See pole just hea uudis, kui mõelda teistele, kolmandatele ja neljandatele lastele, kes võivadki jääda sündimata. Tihti lükatakse just kolmanda lapse saamist viimase piirini edasi. Kuid kus see piir on? Kaks hilist sünnitajat räägivad oma loo.

Diana Saar (40) “Mul oli uus elu, uus mees ja ootasime ühist last väga. Pesamuna lasi end aga oodata kaks aastat. Närveldamist oli palju ja hakkasin juba mõtlema, et ehk tõesti ei õnnestugi enam, sest vanus ka juba selline...”

Kõik kolm sünnitust aga olid pikad ja rasked, kusjuures viimane neist kõige pikem – 40 tundi. Diana seda aga vanusega ei seosta. Gunnar (34) oli kõik need tunnid Diana kõrval olnud ja leidis, et lastel peab eelkõige olema terve ema. Ta ütles: “See, mis sa üle pidid elama – ma pole nõus, et sa seda veel teed. Armastan sind selleks liiga palju, et riskida sinu elu ja tervisega.”

Catherine Grünbaum (44)  “Mõtlesin, et võiks ikka veel üks tita olla, ja täitsa suureks läks see soov.” “Rääkisin sellest heade sõbrannadega, et tagumine aeg on käes – bioloogiline kell hakkab varsti pimm-põmm tegema, mitte ei tiksu enam rahulikult.” Läks aasta, enne kui naine jäi lapse­ootele. Vahepeal jõudis juba muretsema hakata, kas ta äkki ongi nii vana ega rasestugi enam...