Michel ja Terje peavad end n-ö musterimmigrantideks, kes maksavad USAs makse, tarbivad tooteid ja teenuseid, kuid ei saa riigilt peaaegu midagi vastu. Ei ole neil riiklikku tervisekindlustust ega laiene neile toetused.

Peres on igaühel eri kodakondsus: Terjel ja Ragnaril Eesti, Michelil ja kaksikutel Hollandi ning pesa­munal USA oma.

Lucas, kel on ainsana USA kodakondsus, saab osariigi kulul käia eelkoolis, kus päevas kolm tundi lastele tegevusi, ülejäänu eest tasuvad vanemad. Üldiselt ongi kõikjal USAs lapsi kulukas kasvatada ja harida. “Floridas on vaesemate perede lastele tasuta koolilõunad. Kuid trennid ja koolivälised tegevused on kõik kallid – laste võrkpalli- ja jalgpallitrennid maksavad meile mitu tuhat dollarit aastas,” seletavad nad.