Elis Seppius: lõpuni jõudnud tüli järel on ka armastus soojem

Olen elutoas ja kuulen, kuidas hambaharjade surina saatel toimub vannitoas tütarde kätš. Harjad suus, käib küünarnukkide ja jalgadega sõnatu, kuid seda tigedam rüselus.

Millest Pere ja Kodu jaanuarinumbris veel juttu, loe SIIT!

Istun, kõrvad kikkis, hiirvaikselt, reageerimata ühelegi emme-kutsungile. Alles hiljuti oleksin lennanud tüli peale kohale, nahutama ja lahutama. Uskudes, et olen jube hea ema. Siis aga hakkasin lugema raamatut, mille põhimotoks on mõte, et lapsi saab suunata vabaduse ja empaatia poole ka ilma pideva võitluseta. Ja et kõige aluseks on lapsevanema eneseanalüüs e n n e igasugust reageeringut lapse käitumisele.

Pärast raamatu lugemist hakkasin end jälgima. Selgus kohutav tõde: olin...