Klassikaline sünnipäevastsenaarium oli kõigile pähe kulunud – esmalt soolane söök, siis mängud, magus, mängud ja üheskoos kinkide avamine. Mida keegi kingib, polnud ette teada, ja seda magusam oli kõiki neid pakke avada. Paljud minuealised küsivad endiselt õhinal: mis sa sünnipäevaks said? Ka minus on juurdunud arusaam, et kink on midagi erilist, seda nii kinkijale kui ka kingisaajale.

Millest Pere ja Kodu septembrinumbris veel juttu, vaata siit!

Ma ei mäleta, et lapsepõlves oleks sõbrad mulle kinkinud üht – raha. Tõenäoliselt sel põhjusel, et lapsele raha kinkida – kui sa pole just ta vanaema või lemmik­onu või -tädi – on sobimatu, abstraktne ja väärtusetu