Minu poeg sai päeval mähkmevabaks umbes pooleteiseaastaselt või paar kuud varemgi. Hoopis teine lugu oli öise pissimisega. Õhtuti panin valmis ühekordsed aluslinad, voodilinad ja pidžaamad – kõike kaks komplekti. Öösiti ärkasin poja nutu või hõikamise peale ning vahetasin voodipesu ja riided – üks või kaks korda. Vahel ta isegi ei ärganud märgade riiete peale, vaid “marineerus” hommikuni.

Pikema lõuna­une ajal lisandusid ka päevased linad, pesumasin vurises lakkamatult. Voodiriided olid juba nii läbi pestud, et kohati tundus, et pissihais ei tulegi neist enam välja. Ainsa nipina avastasin, et südaöö paiku, enne kui ise magama läksin, tõstsin poja potile ning seeläbi säästsin tal ühe märgamis- ja ärkamiskorra. Andsin küll endale aru, et murest vabanemiseks on selle meetodi efektiivsus null, sest laps ise pissihäda peale ju ei ärganud. Selle suve ainus tulemus oli katkend­likust unest ja lõputust linadepesust pingul närvidega emme. Aga lõpuks me leidsime lahenduse!