Pikema lõuna­une ajal lisandusid ka päevased linad, pesumasin vurises lakkamatult. Voodiriided olid juba nii läbi pestud, et kohati tundus, et pissihais ei tulegi neist enam välja. Ainsa nipina avastasin, et südaöö paiku, enne kui ise magama läksin, tõstsin poja potile ning seeläbi säästsin tal ühe märgamis- ja ärkamiskorra. Andsin küll endale aru, et murest vabanemiseks on selle meetodi efektiivsus null, sest laps ise pissihäda peale ju ei ärganud. Selle suve ainus tulemus oli katkend­likust unest ja lõputust linadepesust pingul närvidega emme. Aga lõpuks me leidsime lahenduse!