.
Politoloogi haridusega Liivia töötas aastaid reisijuhina ning on elanud Egiptuses, Türgis, Kreetal, Iisraelis ja Jordaanias. 2009. aastal tegutses ta Türgis, kus elas suures majas koos teiste giididega. Liiviale jäi silma, et üks uus reisijuht tundis end nende maja kontoris õige koduselt – jalutas ringi palja üla­kehaga.

Esialgu ei tekitanud mees eestlannas erilisi emotsioone. Radovan aga väidab, et temal tekkisid tunded Liivia vastu kohe.  Liivia sõitis Belgradi Radovani juurde. Ja õigesti tegi – paar on tänaseni õnnelikult koos. “Radovan on minu sõber ja hingesugulane, kellele saan alati kindel olla,” sõnab Liivia naeratades.

Enne laste sündi pidasid Liivia ja Radovan kombekohaselt pulmad – vabaabielu siinkandis peaaegu ei esine. Nii tuli Liivial end enne veel ristida lasta. 

Kui pojale nime panekuga polnud probleemi – David sai nime serbiakeelse raamatu “Davidova carica” (“Davidi kuninganna”) järgi –, siis tütre nimi tekitas ametnike seas segadust. “Olime pärast nimepanekut omavalitsusest koju jõudnud, kui saime telefonikõne, et see nimi ei sobi,” räägib Liivia. “Öeldi, et lapsele tuleb anda serbia nimi, näiteks Doroteja. Meile see variant ei sobinud. Siis ütles ametnik, et sel juhul panevad nad lapsele kuu aja pärast ise nime. Viimaks jõudsime kompromissile Dorotea osas. Nüüd on tütar Eestis Dorothea, Serbias Dorotea.”