Shutterstock
“Kui nüüd hästi järele mõelda, kuidas kõik alguse sai, siis ohumärke, et mu lapsest saab kiusatav, oli juba lasteaias, kaks aastat enne kooli. Paraku ei osanud poeg ennast siis veel nii selgelt väljendada ja mina piisavalt tõsiselt reageerida,” jutustab Madise ema Tiina (36) aastaid kestnud võitlusest koolikiusuga.

Pidevalt käivitus sama skeem. Madist narriti ja temaga õiendati, lõpuks ta ärritus, lõi kedagi või karjus kellegi peale. See pakkuski teistele rõõmu – kiusata ühte last kuni tema ärritumiseni. Lõpuks jääb ju süüdi laps, kes ärritatud olekus ei suuda ennast enam vaos hoida – käratab või lööb.

Mida Pere ja Kodu septembrinumbrist veel lugeda, vaata SIIT!

Kord, kui Madis sõitis koolist rattaga koju, seisid klassikaaslased tee ääres, lükkasid ta rattaga pikali ja hakkasid kividega loopima. Seda nägi õnneks pealt üks õpetaja, kes sekkus. Hiljem süüdistasid kiusajate vanemad sedasama õpetajat oma lastega liiga karmilt pahandamises. Siis sain ma aru, milliste lapsevanematega pean rinda pistma... Aga see kõik oli alles algus.