Annika ja Jüri tutvusid viis aastat tagasi sotsiaal­meedias. Esimest korda nägid nad teineteist aga kinos. Jüri jagas siis töökaaslasega üürikorterit, kuhu tal oli enda sõnul Annikat piinlik külla kutsuda. “Mis mees see on – autot ega korterit ei ole,” naerab ta. Üsna kiirelt sündis paaril ühine koduostuplaan ja nüüdseks on nad perekond.

Jüri vanemad lahutasid, kui ta oli kuuene, mistõttu teab ta purunenud suhte hinda lapsele. Ta saab küll oma ema-isaga hästi läbi ja hindab neid väga, kuid teda teeb tagantjärele mõeldes kurvaks, et kõike tegid nad eraldi. Ikka pidi Jüri väikse poisina valima, kas veeta jõulud ema, isa või hoopis vanaemaga, kes talle samuti armas oli.

Et Lili kunagi isa kombel selliseid valikuid langetama ei peaks, on Jüri otsustanud oma kodus tülisid vältida ja hoida kodurahu. “Ei saa öelda, et oleme Annikaga loomult väga rahulikud ega kipuks üldse tülitsema. See on mul ikka täiesti teadlik valik.” Nii näiteks ei saa Jüri õhtul uinuda enne, kui on lahendanud pisimagi lahkheli.

Annika on teistsugune. “Mina võiksin mitu päeva olla selline “pilt on, heli ei ole.”