Kerlin oli Devini sündides väga noor ja väikese vanusevahega lapsi ta ei soovinud. “Lasteaiaõpetaja töö ja õpingud võtsid minult palju aega ja energiat ning andsid samas võimaluse kokku puutuda paljude võõraste lastega, nii et vahepeal arvasin, et jäängi ühe lapse emaks,” sõnab ta. Kui Kerlin leidis enda kõrvale uue kaaslase, otsustas paar aga peagi, et peres on ruumi veel ühele lapsele.

Kohe raseduse algusest püüdis Kerlin ka Devinit kõigesse väike­vennaga seotusse kaasata, näiteks võttis ta kaasa beebiasju ostma ning lubas valikutes osaleda. Ema usub, et see andis Devinile kindlus­tunde: ta ei jää pereasjadest kõrvale. Samas möönab Kerlin, et Devin sai pärast beebi sündi ikkagi vähem ema tähelepanu.