Fotod: Fotolia, erakogu
Hille Hanso pani kirja loo noorest Eesti naisest, kes läbi saatuse valusate keerdkäikude jõudis endas selgusele ja on nüüd veendunud, et tegi õigesti, kui abiellus sama mehega teist korda.

Kadi on maailma näinud andekas naine. 2007. aastal sõitis Kadi Jaapanisse, et asuda tööle kinnisvara, hiljem finantskonsultatsioonide vallas. Aikido muutus ta elus nii tähtsaks, et ta kolis dojo ehk aikidokooli lähedale. Tatamil ehk matil kohtus ta mehhiklasest Joeliga. Keemiainseneri haridusega mehega, kes tegeles Jaapanis energiauuringutega.

Kadi naerab, et armastus algas võideldes: “Juhtus nii, et tatamil lõi Joel mind sõna otseses mõttes jalust.” Joel jälle mäletab eredalt, kuidas Kadi vaimustas teda oma oskustega: “Teadsin kohe, et see on väekas naine. Kolm asja, mis panid mind temasse armuma: ta armastas lugeda, rääkis viit keelt ja oli tõeline maailmakodanik..

Peagi sündis tütar Sophie. Paar abiellus, kuid tütre neljandaks elukuuks oli võitluslik suhe mõranemas. Kadi otsustas, et tuleb aeg maha võtta ja lapsega Eestisse minna. 

Kadi järgmised seitse aastat Eestis polnud lihtsad. Uues suhtes sai ta veel kaks last, Vesse ja Hiie. Paraku sündis Vesse gastroskiisiga (kõhu eesseina osaline puudumine). See tõi kaasa pika ja piinava intensiivravi haiglas ning viimaks poja lahkumise kaheaastaselt, millest Kadi pole siiani üle saanud. “Väiksemate laste isa ei tulnud Vesset haiglassegi vaatama, ei toetanud teda,” räägib Kadi takkajärgi raskest ajast.