Põlvamaal Ahja jõe ääres elav pere on kindel, et Karl Margus ei jää nende ainsaks lapseks. Hele-Mai Alamaa
"Seda kõike on mul raske meenutada: jalakäija ületas teed, mina pidurdasin, ent auto minu taga mitte..." jagab Maris (27) kogemust oma esimesest, katkenud rasedusest.

Tekkis veritsus. Sõitsime Tartusse, kus valvearst teatas, et mingisugust südametegevust lootel ei paista. Rasedus oli varases staadiumis katkenud. Kas see juhtus õnnetuse tõttu või mingil muul põhjusel, ei tea keegi.

Tundsin end nii hapra ja jõuetuna. Mul tekkis midagi päevadelaadset ja lasin need tükid potist alla. 

1. jaanuaril näitas rasedustest uue pereliikme ootust. Ütlesin abikaasale: “Ikka vist on midagi.” Mees vastas: “No vaatame.” 

Sellise kogemuse järel ei olnud just erilist julgust suuresti rõõmustada ja perega jagada teadet uuest rasedusest. Asjad hakkasid edasi arenema õige kummaliselt. Umbes nädal enne teise rasedustesti tegemist küsis mu 85aastane vanaema, kas mul häid uudiseid on. Vastasin, et ehk järgmisel korral. Kahjuks sai vanaema enne otsa…