Erakogu
Olin kuulnud, et emad kogevad ülevoolavat armastust, kui lapse pärast sünnitust esimest korda rinnale saavad. Jäin ka ise sellele erilisele kogemusele lootma, ent kahjuks kõikehõlmavat armastusetulva ei kogenud.

Olin kuulnud enne rasedaks jäämist ilusaid, emotsionaalseid ja säravaid lugusid sellest, kuidas juba päris beebiootuse alguses on naine tulvil õnnehormoone ja tunneb end maailma kõige erilisemana. Suur oli mu üllatus, kui esimene rasedus ei toonud kaasa ühtegi head emotsiooni, ma ei suutnud mõelda muust kui sellest, et sooviks ainult leevendust ja normaalset enesetunnet tagasi. 

Millest värskes Peres ja Kodus veel juttu, loe SIIT

Esimene lapseootus katkes teisel kuul.

Kümne kuu pärast õnnestus uuesti beebi­ootele jääda. Pidasin just oma tõrjuvat hoiakut esimese raseduse katkemise peamiseks põhjuseks. Peagi andis iiveldus järele, kuid erinevalt paljudest teistest tulevastest emadest ei jõudnud ma raseduse lõpuski päris ema­tunneteni.

Olin kuulnud, et paljud emad kogevad ülevoolavat armastust, kui laps esimest korda rinnale pannakse.

Kui tütar mu rinnale pandi, ei järgnenud mingeid erilisi emotsioone...

Peagi hakkasin end tundma üksiku ja lõksus­olevana.