Minu väike poeg Rupert on kahene. Rupertile meeldivad raamatud, muusika ja numbrid. Vahel ta joonistab, vahel käime ujumas ja võimlemas, tihti uneleme niisama. Mõnikord saame sõpradega kokku ja vaatame, kuidas jõgi silla alt läbi voolab. Mõnikord peesitame ja vahime taevas lendavaid lennukeid. Meil aega on, sest Rupert on täiskohaga kodune laps. Mitte kõigil lastel pole aega. Nad käivad lasteaias. Londonis, kus ma elan, panevad paljud inimesed oma lapsed juba väga varakult lasteaeda. Isegi kolmekuuseid imikuid võib hoidu tuua.