Unsplash
Kui teine laps sünnib paarkümmend aastat pärast esimest, on põnevust palju. Siiski tekitab rasedus vanuses 40+ tihti ka ärevaid mõtteid.

Ikka juhtub, et kui küpsem naisterahvas beebiga ringi liigub,­ peab ta vastama võõraste küsimusele, kas kärus istub laps või lapselaps. “Ikka enda oma!” vastab 9-kuuse poja ja 22-aastase tütre ema uhkusega. 44-aastasena teise lapse emaks saanud “noor emme” ütleb, et alateadlikult oli ta alati soovinud endale kahte last. Nii oli beebi sünd pigem pika ootuse täitumine — mis siis, et päris viimasel hetkel. Väikemeest ootasid isegi suure õe beebiajast alles hoitud tekikesed.

Küpses eas uuesti emaks saanud naine oskab lapse üle õnnelik olla ka seetõttu, et näeb, kuidas tänapäeva­ emadel ei jää lapse pärast ükski asi tegemata. Lisaks on palju muutunud — ta räägib võrdluseks, kuidas esimese beebi ajal polnud saada isegi turvatoole. “Mul oli vanker, mille korv käis välja, selle panin autosse turvavööga kinni. Küpse emana ma jälgin kõike teadlikumalt ning oskan lapse arengule anda neid impulsse, mida ta just sel hetkel vajab. Mõistan lapse emotsioone, kasvõi nututujusid ja jonne. Ja kui on mingi mure, siis julgen oma küsimusega pöörduda kellegi poole või otsida mujalt vastust — tänapäeval on selleks kasvõi internet, mida 22 aastat tagasi kasutada ei olnud.”