Illustratsioon: Kristel Viksi
“Miks ta just nüüd haigeks pidi jääma!” Juba selsamal varahommikusel hetkel häbenes Ly oma mõtetki. Egas tütreke Mia süüdi olnud, et viirus ta voodisse surus. Ent ometi tuli Lyl nüüd kiiresti lahendada olukord, kus tööd ei saanud ootele panna. Lapse lasteaeda viimine oli välistatud. Kellele helistada? Kõik käisid ju tööl.

Mia suur lemmik oli vanaisa Mart, sest tema oli ainus, kes ei väsinud kunagi raamatuid ette lugemast. Aga vaatamata seljataha jäetud 70 eluaastale töötas ka tema. Ta ei saa töölt lihtsalt niisama ära tulla. “Mida küll teha?”

Ly helistas perearstile. Seletas lapse tervislikku olukorda, siis iseenda oma ja küsis hädiselt, äkki on mõni rohi, mis haiguse ruttu ära võtaks... Perearst kuulas mure ära ja ütles, et selle praeguse viirusega peab laps mitmeks päevaks voodisse jääma. “Kas teil ei ole kedagi temaga jätta? ”

“Ei, kõik käivad tööl,” vastas Ly.

“Aga ma saan ju tööl käivale inimesele väljastada hoolduslehe,” selgitas arst sõbralikult. “See ei pea olema ema või isa, kes haige lapsega koju jääb, vaid võib olla mõni teine inimene, kasvõi naaber – peaasi, et lapsel oleks temaga turvaline olla. Ja inimene saab 80% oma palgast juba esimesest päevast alates ning tööandja peab kohe lubama…”