Lasteaia õpetajad ja direktor nõudsid tungivalt, et Kristjanile on vaja tugiisikut, kes pidevalt tema tegevust jälgiks, et ta teistele lastele liiga ei teeks. Kuid et lapsele määrataks tugiisik, peaksid Rajaleidja sotsiaalpedagoog ja psühhiaater kinnitama, et poiss on häirega – seda aga Kristjani puhul ei tehtud. “Sotsiaalpedagoog käis lasteaias kohapeal ning käisime pojaga mitmel korral ka psühhiaatri vastuvõtul, kuid nende mõlema kindel seisukoht korduvatel kokkusaamistel on olnud, et Kristjan on tavaline laps, kes erihoolt ei vaja,” räägib ema nõutult.

Kahjuks lasteaia õpetajate ja direktori arvamus Rajaleidja spetsialisti ja psühhiaatri omaga ei ühti. Nad esitasid ultimaatumi.