Psühholoogil ja perenõustajal Teelel on kodus tütar ja kaks poega. Teele oli pärast iga lapse sündi kimpus tormlevate hormoonidega, mis muutsid ta sel niigi pingelisel eluetapil veel tundlikumaks. “See hormonaalne ülekohus, mis naistega toimub, on tegelikult päris õudne. Valed mõtted on kiired tekkima,” jagab naine emotsioone. “Mind tõsiselt häirib, et aktsepteeritud on ainult see üks, õnneliku ema kogemus.”

Lisaks juba peres olevatele lastele mõjub beebi sünd sageli rusuvalt ka mehe ja naise paarisuhtele. Teele sõnul on just uue rolliga kohanemine see, mis paarisuhte hapraks teeb

Maiken tunnistab, et temal on koduabiline: “Mina ei tunne mingit vale­häbi, et mul on abiline, kes hoiab mu kodu korras. Olen 90% ajast lastega üksi, ei pääse välja sööma, koduabiline teeb aga meile vahel Maroko toite. See on minu tugi tol hetkel! Kujutan ette, et kui mul teda ei oleks, läheksin närvi juba siis, kui laps piimaklaasi ümber ajab.”