Foto: Pere ja Kodu
Lapse raev on nagu jumala viha – ei pääse temast keegi ja peale sapi on selles palju armastust. Paraku mitte sinu ehk lapsevanema, vaid tolle mänguasja vastu, mida sa talle osta ei taha.

Kel kas või üks järeltulija, teab täpselt, millest räägin. Mul on neid suisa kolm ja pole ma pääsenud ühegi südametäiest – kõik on aastate jooksul mind pilgu ja kriiskamisega tappa üritanud.

Loe, millest Pere ja Kodu märtsinumbris veel kirjutame SIIT

Põhjuseks on enamasti mõni lihtlabane kaisuloom või mõttetu kummirõngas, mida nad on vaateaknal märganud ja kohe omaks pidama hakanud. Minul on aga loll põhimõte laste kapriisidele mitte alluda. Tütar pistab uut nukku silmates hoobilt kriiskama ning poiss viskub põrandale pikali, tekitades minus abitus- ja piinlikkustunde. Nõnda ma seal seisan ja pean lisaks laste raevule möödujate vihaga tegelema.