Foto: Unsplash
"Mina pole siiani seda õiget leidnud, kuigi olen pikalt otsinud," ohkab Grete (40). Naine tuli viisteist aastat tagasi ära alkohoolikust mehe juurest ja kasvatab üksi tütart, kes nüüd on juba 19. Millegipärast puudub tema ohkes märgatav lootusetus.

Grete sirgeldab paberilehele naiselikke lillekesi ja tema roosaks toonitud huuled vormivad: “Mina olen nõudlik, ma ei suitseta ise ja see on ka meeste puhul üks kriteerium. Ma ei kannata meest, kes igal õhtul joob õlut. Ja ma otsin tarka meest — me võime selle seksi ära teha, aga mis saab edasi? Ma tahan temaga ikka vestelda ka! Eks ma annan endale aru, et minu sorti mehi ongi vähe.”

Pika staažiga üksikemana on Grete aastate jooksul kogunud muljetavaldaval hulgal suhteid. Alguses kippus tema ellu ilmuma ridamisi mehepoegi, kes kohe ei saanud viinata. “Kõik need mehed, kellega ma kõrtsis suhte olen sõlminud, on alkohoolikud,” kinnitab Grete.

Kiirelt tekkinud uutel suhetel ei pruugi naise tõeliste vajadustega midagi pistmist olla. Suhte taga on hirm üksi olla, hirm mitte hakkama saada ja soov äraläinud mehele oma “kaubanduslikku väärtust” tõestada. Ka Grete tunnistab: “Olin 25, kui mehe juurest ära tulin, ja mu järgmine suhe, mis algas paari kuu pärast, oli üks klammerdumine. Aga nii raske on elada nii noorena üksi!”

Kui Gretel ilmasamba seisusest villand sai, hakkas ilmuma abielumehi. Kas naist abielurikkumises osalemine ei häiri? “Ega tutvuse algul ütle ju keegi, et ta on abielus,” eitab Grete oma käimalükkavat rolli, “ja kui see lõpuks välja tuleb, hakatakse rääkima, et “kohe lahutame” või et “meil on mõistmine”. Ja tead — kui see poleks mina, oleks see keegi teine!”