Hendrik Osula
“Uus-Meremaal muutub ilm sama tihti, nagu Marta vahetab sokke, ehk pea iga päev,” tõdevad Piia ja Hendrik Osula. Kokku veetsid nad sel kaugel maal vulkaanide ja liustike vahel seigeldes viis nädalat ning vahetasid kodu 20 korda.

Arvasime end teadvat, et kuna tegu on lõunapoolkeraga ja Eestis on parajasti talv, on seal ju suvi. Suur oli meie üllatus, kui mõni päev pärast Uus-Meremaale jõudmist ja suvesooja nautimist sadas maha poolemeetrine lumevaip. Ütleme nii, et sama üllatusterohke oli kogu meie ülejäänud reis.

Millest Pere ja Kodu veebruarinumbris veel juttu, vaata SIIT!

Uus-Meremaal vahendab Airbnb pigem kodumajutust ja rentida saad toa kellegi kodus või farmis. Harjunud matkaautoga sõites nii kööki kui dušši jagama, ei tundunud see isegi meiesugustele mitte kõige suurematele suhtlejatele hirmutav, vaid põnev viis uut riiki tundma õppida.

Nii avastasime end järgnevail nädalail õhtu­söögilauast kõiksugu kirju seltskonnaga – alates farmeritest, reisikorraldajatest ja Jaapani filmikunstnikest ning lõpetades keset metsa elava erakuga, kes oma kodu päikeseenergiale oli üle viinud ja seda tuliselt meilegi soovitas. Siiski polnud elu vaid lust ja lille­pidu. Kaunite farmide ja viinamarja­istanduste kõrval sattusime Airbnb kaudu magama ka garaaži, mille uks vaid väljast lukku käis. Voodi peatsis asuv pesumasin või imelik lõhn toas olid selle kõrval tühi-tähi. Lisaks puutusime igas kodus kokku õpetusega, mida teha, kui maa värisema hakkab. Ja maa väriseb Uus-Meremaal kõvasti, hävitades nii maanteid, linnu kui ka kõike muud enda teele jäävat.

Marta oli meist vaat et kõige vapram.