Foto: Unsplash
See haigus võibki välja näha nagu viirus, selle haigusega seoses põhjustavad vaevusi isegi mõned toiduained. Ja sa ei oska esimese hooga arvatagi, mis on sümptomite põhjuseks.

Marili meenutab, kuidas ta pojal algas õie­tolmuallergia. “Kolmeaastaselt kiivit süües läks ta äkki nii paiste, et kutsusime kiirabi ja ta viidi haiglasse. Pärast nahk lausa koorus ja ketendas, sest oli turse tõttu kiiresti välja veninud. Sama aasta märtsis läks lahti — äkki oli õues käies nägu paistes, silmad pilukil ja sügelesid.” Lapsele ei sobinud ka pirn ja herned. Samuti ajasid kassid tal nina tilkuma ja silmad sügelema.

Allergiatestid ei näidanud alguses midagi. Mõne aja pärast korrates tuli aga välja mitu õietolmuallergiat. “Arst keelas tubade tuulutamise — pidin spetsiaalsed tolmuvõrgud akendele panema, kui tahtsin värsket õhku. Just magamistuba pidi olema maksimaalselt puhta õhuga ja õietolmust vaba.” Marili tunnistab, et oli päris keeruline täielikult välistada õietolmuosakeste sattumist tuppa ja kokkupuudet allergeenidega ning kõik see tekitas omajagu stressi.

Poiss hakkas saama inhaleeritavaid rohtusid, sest allergia oli päris piinav — ka suu läks “paksuks” ja nina kinni. Praeguseks on noormees paljudest nähtudest välja kasvanud, näiteks silmad enam paiste ei lähegi. Aga aevastama kipub ta õietolmu lenneldes ikka häirivalt sageli ja allergia­tabletid on kevadel pidevas kasutuses.

Õietolmuallergia jälile aitab saada lastearst-allergoloog, meditsiiniteaduste doktor Kaja Julge.

Üha pisemad hädas

Õietolmudest põhjustatud haigusnähud, mida kutsutakse ka pollinoosiks või heinanohuks, on varem olnud ikka suurte laste ja täiskasvanute probleem.Viimastel aastatel on aga ülitund­likkus nii puude- kui heintaimede õietolmu suhtes sagenenud ja avaldub aina nooremas eas. Veel mõned aastad tagasi oli alla viieaastaste laste hulgas õietolmu ülitundlikkust väga harva, kuid nüüd on pollinoosi nähte juba alla kolme­aastastel lastel.

Beebieas piima- ja munaallergia

Enam tekib õietolmuallergia lastel, kellel on olnud imikueasülitundlikkust piima, muna, mõne aed- või puuvilja suhtes. Toiduallergia taandub lapsel enamasti 3-4aastaselt, kuid edasi võib kujuneda ülitundlikkus kodutolmulesta, lemmiklooma ja õietolmu suhtes. Samas on väga palju neidki, kellel õietolmuallergia on ainus allergia avaldumise vorm.

Kõige enam on Eestis allergiat tuultolmlevate puude õietolmu suhtes: kask, lepp, sarapuu, aga ka paju õietolm on sage allergia põhjustaja. Puud tolmlevad varakevadel. Mõnel aastal on lepa ja sarapuu õietolmu õhus juba märtsis, kask hakkab tolmlema mõnevõrra hiljem, aga teeb seda kauem. Mai lõpus lisanduvad veel tamme ja võilille õietolm. Heintaimed, näiteks timut, aashein, rebasesaba, maarjahein ja teraviljad tolmlevad juunis-juulis. Rohttaimed, puju näiteks, tolmlevad aga suve teisel poolel, juulist septembrini.Pahalased taimed

Kuidas ära tunda?

Õietolmuallergia tüüpilisteks nähtudeks on silmade sügelus, punetus, aevastamisega vesine nohu, nina sügelus ja kaasneda võib ka köha, tekkida astmahoog. Mõnel tekivad sümptomid ainult ninas ja siis ei pruugi õietolmuallergiat kohe kahtlustadagi — eriti lastel, kui neil on haigus­nähud tekkinud esmakordselt.

Vihm teeb head

Allergianähud võivad aastati avalduda eri aegadel ja väljenduda eri raskusastmetes, ka kestus võib erineda — paarist nädalast mitme kuuni. Rohkem võib haigusnähte ette tulla kevadel, kui üheaegselt tolmlevad paljud puud, ilmad on päikselised ja tuulised.Tolmlemise aeg sõltub suuresti kevade saabumisest, st millal hakkab päike kõrgemalt käima, ilm soojeneb ja puud lähevad õide. Kõik see toimub enne puude lehteminekut!

Eesti suuremates linnades tehakse õietolmu­seiret ning Allergialiidu kodulehelt on võimalik jälgida õietolmu kontsentratsi­ooni õhus. Heintaimede allergia puhul on tavaliselt kõige raskem periood jaanipäeva paiku. Möödunud aasta vihmane suvi oli õietolmuallergiaga inimestele igati soodne.

Kuidas testida?

Kuidas siis aru saada, kas on allergia või viirus?

Allergia olemasolule viitab see, kui allergiaravimeid kasutades haigus­nähud oluliselt vähenevad või täielikult taanduvad. Allergia olemasolu saab kinnitada nahatorketestide või vereprooviga, kui veres on suurenenud allergeenivastaste IgE tüüpi antikehade sisaldus. Võib olla ka nii, et mõne toidu ja looma suhtes allergilisel lapsel on juba positiivsed ka õietolmude testid, kuid pollinoosi nähte veel ei ole. See tähendab, et valmisolek haigusnähtude tekkeks on olemas, kuid need võivad avalduda ka aasta-kahe-kolme pärast. Mõnikord on aga hoopis nii, et sümptomid on olemas, kuid test hakkab reageerima mõnevõrra hiljem — aasta või paari pärast.

Ära oksi vaasi too!

Alati pole võimalik allergeeni vältida. Siis on abi antihistamiinidest, ninahormoonidest, allergiavastastest silmatilkadest, köha korral põletikuvastastest ainetest, näiteks antileukotrieenidest või inhaleeritavatest glükokortikoididest.

Õietolmuallergeenid satuvad tuppa mitmel moel: tuba tuulutades, riietega, jalatsitega, juustega, loomakarvadega. Abi on õietolmuvõrkudest, mida saab akna ette panna. Kindlasti ei tohiks tuppa tuua urbadega oksi, nagu kevadel tavaks. Hea, kui õitsemise perioodil päikselise ja tuulise ilmaga välditakse õues olekut. Kaitset võivad pakkuda päikseprillid ja peakate.

See ei möödu kasvades

Halb uudis on see, et erinevalt toiduallergiast õietolmuallergia aastatega ei möödu. Enamasti hoopis lisandub õietolmusid, mille suhtes tekib ülitundlikkus. Mingit kindlat ja kõigile sobivat meetodit allergia ärahoidmiseks praegu veel ei teata. Kuid hea uudis on see, et uuringud jätkuvad.

Alates viie aasta vanusest on võimalik parandada allergia taluvust immuunraviga, näiteks tuultolmlevate puude õietolmude ja heintaimede suhtes. On ravimeid, mida saab süstida, ja preparaate, mida suu kaudu sisse võtta. Arvestama peab vähemalt kolm aastat kestvate ravikuuridega. Otsuse immuunravi sobivuse kohta teeb allergoloog.

RISTI-RÄSTI ALLERGIA

Õietolmuallergia puhul võivad allergilisi vaevusi põhjustada ka mõned toiduained. Seda nimetatakse ristallergiaks. Ristallergia põhjuseks on teatav sugulus ehk sarnasus õietolmude ja toiduainete molekulaarses ehituses.

Ristallergia ilminguks on see, kui õietolmuallergiaga inimesed ei saa süüa näiteks pähkleid, õunu, viinamarju, kiivit, porgandit, paprikat, tomatit, sellerit, mandleid, kasemahla ega maitsetaimi (kaneel, köömned, piprad, sinep, ingver, kurkum, koriander). Probleeme võib tulla ka igapäevase kartuliga. Nende söömisel tekib sügelus huultel ja suus, köhatused, vesine nohu või nahalööve. Õitsemise ajal raskendab nende toitude söömine ka põhihaigust.

Kartuli koorimisel võib tekkida näiteks lööve kätele ja pisaravool. Suvine porgand ja varajane kartul põhjustavad kergemini allergiat kui vanad juurviljad talvel. Õunasort ’Gloster’ tekitab vähem allergiat kui ’Granny Smith’ või ’Golden Delicious’. Keetmisel ja külmutamisel juurviljade allergeensus väheneb, kuid pähklite ja selleri puhul see ei vähene ega kao.

Et leivatoodetele lisatakse sageli seemneid, on oluline arvestada, et kaseallergikud võivad olla ülitundlikud päevalille-, lina-, seesami- ja mooniseemnete suhtes.

Allikas: allergialiit.ee

KUIDAS KEVAD ÜLE ELADA

Kuiva ilmaga olge õues pigem hommikuti ja õhtuti.

Hea on jalutada mere ääres.

Põletikuliste silmade kaitseks kandke päikseprille.

Autoga sõites ärge avage aknaid.

Ärge käige metsas ja heinamaadel.

Tuppa ei maksa tuua urbi ega lõikelilli. Toas ei ole soovitav kasvatada ka püsililli ega toataimi.

Kodu tuulutage ühe akna kaudu, mille ette riputage märg lina või spetsiaalne kaitsefilter.

Pühkige iga päev märja lapiga tolmu.

Pesu ärge õues kuivatage.

Pärast paljapäi käimist loputage enne magamaminekut juuksed õietolmust puhtaks.

Süüa tehes arvestage ristallergia võimalusega.

Tuppa võiks soetada õhupuhastusseadme.

Jälgige andmeid õietolmu sisalduse kohta õhus.

Allikas: www.allergialiit.ee