Peeter mäletab, et pärast poja sündi tülitsesid nad Kairiga aina enam ja muudkui süüdistasid teineteist igapäevaprobleemides. “Korraga ei saanud ma aru, kuidas ma olin sellisesse punkti jõudnud ja oma elu nii keeruliseks elanud, tekkis enesehaletsus. Ma ei tundnud pereelust sugugi rõõmu.” 

Naine oli sada protsenti lastele pühendunud. “Meie voodielu tähendas vaid uue beebi püüdmist,” meenutab Peeter. Asi kiskus aga aina süngemaks ja suhe vajus aina enam kreeni...

Pärast kolmanda lapse sündi läks Kairi õppima psühholoogiat ja omandas rasedus­kriisi nõustaja kutse. Pärast viienda lapse, tütre, sündi sai temast Imago paari­suhteterapeut. Õpingud avasid ta silmad ka oma pereelule. Sellele järgnes pikk paranemisperiood, milles oli eriti tähtis mõista teatud tõdesid. Kui nad oleksid toona teadnud seda, mida nüüd, poleks nad sellisesse kriisi ilmselt jõudnudki. 

Loe, millest Pere ja Kodu novembrinumbris veel juttu!

23 aastat koos elanud Kairi ja Peeter teavad omast käest liigagi hästi, et sünnitusjärgne depressioon ei ole vaid emade teema. Nad jutustavad avameelselt oma pere loo sellest, kuidas suhe aina enam kreeni kiskus ja milliste nõksudega selle uuesti õigele rajale pöörata saab