Foto: Unsplash
Kuidas saab nii juhtuda, laps kes tunnistatakse lasteaias kooliküpses, soovitatakse koolis panna hoopis väikeklassi või erikooli? Kas ikka tasub enne kooli vaid lasteaia hinnangule lootma jääda? Kaks ema räägivad, kuidas nende kooliküpsed lapsed ühtäkki seda enam polnudki.

Linda oli lasteaiast saadud koolivalmiduse hinnangu järgi igati eakohaselt arenenud. Tüdruk oli iseseisev, suhtles kenasti ja sai eri olukordades hästi hakkama. Teadis, kuidas lahendada probleeme eakaaslastega – ta käis kiusamisvabas lasteaias –, tundis tähti ja oli käeliselt osav. Seega, paberite järgi oli Linda kooliküps mis kooliküps. Ta oli käinud heal meelel ka eelkoolis.

1. klassis tabas Linda ema otse lagipähe tütre klassiõpetaja hinnang Linda teadmiste kohta – need olevat nii kehvad, et ta peaks jätkama õpinguid väike­klassis. 

Madis tundis viimasel lasteaia-aastal nii tähti kui ka numbreid, kuid korralikult lugeda ei osanud. Kuna kevadisel koosolekul kinnitati kodukoha koolis, et 1. klassi tulev laps ei peagi soravalt lugema, siis ema ei muretsenud ega kaalunud võimalust taotleda augustis seitsmeseks saavale pojale koolipikendust. Lasteaiast sai poiss hinnangu: kooli­küps. Samuti käis ta rõõmsalt ühes pea­linna eliitkooli eelkoolis.

Koolis aga kujunes olukord, kus emale pakuti lahendusi, mis talle ei sobinud - ta ei nõustunud jätma last 1. klassi kordama ega erivajadustega laste kooli panema. 

Kuidas sellised olukorrad said üldse tekkida ja mis nendest lastest edasi sai?