Laura Toomesoo
“Tundsin end pärast sünnitust väga nõrgana, tahtsin ainult magada ja nutsin kogu aeg. Olin kohutavalt närviline ja üliemotsionaalne,” meenutab Kristi. "Arstidelt kuulsin sellepeale aga koguaeg vaid seda, et beebiga ongi algul raske.”

Kaks kuud pärast sünnitust olid noore pere esimesed pühad kolmekesi. “Istusin WCs ja mõtlesin: kas selline ongi esimene menstruatsioon pärast sünnitust?” kirjeldab Kristi. “Nagu kraanist oleks verd tulnud!” 

Millest Pere ja Kodu augustinumbris veel juttu, vaata SIIT!

Varahommikul sõitsid nad haiglasse, verekaotusest uimane Kristi koos kahekuuse beebiga auto tagaistmel. “Mõtlesin, et minestan autos ära – ma ei olnud midagi sellist varem kogenud!” räägib naine. Veel samal päeval tegi arst talle operatsiooni, mille käigus eemaldati emakast suure pöidla jämedune platsentatükk. Kristil ei lähe meelest arsti sõnad, kui ta narkoosist ärkas: “Veremürgituse oht oli nii suur, et operatsiooniks oli viimane aeg…” Sellega kahjuks kõik siiski kaugeltki veel ei piirdunud!

Alati pole see sünnitusjärgne depressioon või magamata öödest tingitud väsimus, mis noort ema kurnab – selle taga võib olla tõsine meditsiiniline probleem. "Võib-olla osa naisi ei lähegi arsti juurde. Ja võib-olla neid naisi meie hulgas varsti enam ei ole,” põhjendab Kristi, miks ta on nõus kogu järgnevat saagat jagama.