Pere ja Kodu
Mida teha, kui juba 1. klassis tekivad probleemid? Pisarateni liigutavad õnnelikud ja õnnetud hetkel koolis, millele õpetaja tunnistajaks on - millised olulised soovitused annab ta lapsevanematele? Need ja paljud teised teemad Pere ja Kodu septembrinumbris, mis jõuab postkastidesse ja poelettidele tarkusekuu esimeseks nädalavahetuseks.

Peatoimetaja Kerttu Jänese mõtiskleb uue numbri teemadel:

Minu laste kõige valusamad õnnetused on juhtunud minu silme all. Alles hiljuti kukkus noorem poeg elutoas toolil kõõludes nii õnnetult põrandale, et tuli huult õmblema sõita. Muretse ja püüa palju tahes, kõiki õnnetusi ei suuda kahjuks ette näha – koos Pilleriinuga saame aga rõõmustada, et vahel lõpevad suurimadki õnnetused uskumatult hästi.

Pilleriinu lugu tuletab meelde, kui julm on lahmiv hukkamõist. Võib aimata, mida tunneb ema süda, kui teda süüdistatakse hoolimatuses oma lapse vastu. Paraku saavad emad vahel tunda hukkamõistu ka pelgalt seetõttu, et nende valikud ei ühti kellegi teise nägemusega emadusest. Osalt ehk see­pärast käib süütunne sageli emadusega kaasas. Dali ja Livia lugu julgustab meid rohkem mõtlema endale. Kui enda vajadusi aastaid taga­plaanile lükkame, kannatavad paradoksaalsel moel just lapsed, kes tajuvad ka hoolega varjatud rahulolematust.

“Emme, kas sul on raske olla meie ema?” lõikas õhtul mu südamesse väiksema poja murduval häälel esitatud küsimus ja samal ajal surus ta kaisusooja-niiske põse kõvasti minu oma vastu. “Ee...” proovisin mõtteaega võita, sättides peas ritta sõnu, mis talle turvatunde annaksid ja oleksid samas ausad. Et jah, vahel teeb ju kurvaks, kui on üks neid päevi nagu täna. Aga ei, ei ole raske, sest olla sinu ema on maailma parim tunne, mis kaalub üles mis tahes keerulised hetked. Väiksema poja küsimus poleks mind ehk sel õhtul tabanud, kui oleksin osanud õigel ajal veidi aega iseendale võtta.

“Emme, mis tuleb pärast triljonit? Kui keegi pakuks sulle nii palju raha, kas isegi siis ei oleks sa valmis minust loobuma?” küsis vanem poeg veerand tundi hiljem oma voodis. Poeg reetis end kavala muigega: ta teab ju vastust isegi raud­kindlalt. Hakkasime mõlemad naerma. Sõna mõjust lastele kirjutab Heleri, aga ma arvan, et väsinud ja pahasel pilgul võib olla suuremgi jõud.

Loodan, et uus kooliaasta tuleb rahulik. Selleks soovitan kindlasti lugeda õpetaja Pille kirja.

Vaata lähemalt, millest veel septembrinumbris juttu!

Piret Laos: Kerge ärevus on ikka sees

Piret, Taavi ja Rica (7) on uue põneva eluetapi lävel – Ricast saab 1. klassi tüdruk. Kui küsin tüdrukult, kas ta ootab kooli, tuleb kiirelt vastus: “Jaa, ma ootan õppimist!” Rica kool on kodulähedane ja Piret tunnistab, et nad isegi ei kaalunud muid variante. Tähtis on, et laps saaks jala kodu ja kooli vahet liikuda.

Loe siit!

Et koolis oleks rõõmu, mitte muret

"Minu kogemuse põhjal on neid probleeme, mis koolis pead tõstavad, märgata juba lasteaias. Soovitan vanematele: see pole koht, kus jaanalinnu kombel pea liiva alla peita – mida varem ja altimalt spetsialistidega koostööd teha, seda parem lapsele. Uskumatu, et sel sügisel täitub mul 10. aasta õpetajana. Polegi nii noor õpetaja enam, või mis?"

Selle aja jooksul on klassiõpetaja Pille Granovski kogenud palju, mida uue õppeaasta eel meiega jagab. Loe siit!

Meil nii kohutavalt vedas!

“Sellise õnnetuse läbi teinud lapsed enamasti ellu ei jää ja kui jäävad, siis püsiva ajukahjustusega,” kuulis Pilleriin arstilt, kui ta tütar Loreen rõdult alla kukkus.

Valmistusin vettesünnituseks, see lõppes vaakumiga

"KTG näitas, et lapse südame­löögid olid liiga kiired, mistõttu arutasid arstid juba keisrilõike võimalusi ega lasknud mind enam silmist. Niipalju siis vettesünnitusest!"

Kadri räägib oma sünnitusloo, mis läks planeeritust sootuks teistmoodi, kuid lõppes ehmatusest hoolimata ilusti.

Sa ei oska meie last kasvatada!

“Suhe hakkas logisema poja koolimineku ajal, sest esimeses klassis ilmnes lapsel hulk muresid. Mees süüdistas poja probleemides mind, teatas, et ma ei oska last kasvatada,” alustab Kaire oma lugu.

Kas ma muretsen liiga palju?

“Mees ütleb, et minu muretsemine ajab terve pere hulluks. Meil on kaks tütart – kahene ja viiene – ning ma kontrollin tõesti pidevalt, kas lastega on kõik hästi. Kuid seda teevad ju teisedki emad?” kirjutab Anett (28). Pereterapeut Triin Kahre annab nõu.

Tasakaalus ema teejuht

„Mulle ei meeldi olla ema!” prahvatas üks postitaja pommina positiivse ja rahumeelse vanemluse Facebooki grupis. Sinna otsa sadasid sajad kommentaarid ja jagamised – ühtäkki julgesid paljud tunnistada, et on isegi mõnikord nii tundnud. Kummalisel kombel näis neid emasid ühendavat üks: nad püüdsid ennastsalgavalt olla parimad emad, tegemata endale järeleandmisi.

Kas see võikski olla põhjus, miks me vahel tunneme, et igatsetud emaroll ja südamepõhjani kallid lapsed on kui koorem? Dali Karat ja Livia Mordant, kaks ema, jagavad oma vaatenurka, kuidas emadusest rohkem rõõmu tunda.

Sõna jõud ehk kuidas me oma lastega räägime

"Esimene aasta emana on pannud mind oma sõnade tähenduse üle sügavalt mõtlema. Kuidas lapsega rääkida – sõnastada vajalikud piirangud ning suunata teda negatiivsust külvamata ja ta enesehinnangut riivamata?" Heleri Tamme avab teemat.

Tere, murdeiga. Miks nii vara?!

“Olin valmis selleks, et lapsel 12–13aastaselt puberteet algab. Et juba kuue-seitsmene võib oma mina otsinguil tujutseda ja uksi prõmmutada, tuli mulle uudisena,” tunnistab Liina.

Hämmastaval kombel hakkavad tõepoolest needsamad hormoonid juba märksa varem pisikest pead ja südant sassi ajama.

Laura Kõrvitsa kolumn: loobumise valu

Millestki lõplikult loobuda lihtsalt on nii paganama keeruline, olgu selleks halvaks naudinguks suitsetamine, alkohol, liigsöömine, narkootikumid, hasartmängud või... lutt!

Illimar Pildi kolumn: kuhu meie sõbrad kadusid?

Istusime Katuga üks õhtu teetassi taga ja heietasime vanadest aegadest. Jõudsime oma jutulõngaga tagasi eelajaloolisse aega, kus meil polnud veel ühtegi põnni. Jeebus, kui ilus aeg see oli! Lilled õitsesid keset talve, liblikad lendasid kõhus ja õhku täitis vabadus. Kui tuli mõte õhtul semude juures väike lauamäng teha, piisas Messengeri teavituse saatmisest, et jõuame kell kuus ja mis poest vaja on. Vabadus oli minna kuhu tahes ja millal tahes, kui töö lubas.

Elis Seppiuse kolumn: kiretud rahatähed sünnipäevakingiks

Jäin hiljuti mõtlema: mida õpib laps, kellele kingitakse üksnes raha? Ja kes kingib ise teistele vaid raha?

Mida teha, kui 1. klassis tekivad probleemid?

Lugeja küsib: Mu poeg läks eelmisel sügisel Tallinnas kodulähedase kooli 1. klassi. Juba mõne nädala pärast hakkas koolist tulema signaale, et asjad on halvasti. Õpetaja sõnul ei püsi poeg paigal, kipub jutustama ja tundi segama. Kui teda korrale kutsuda, on rahu majas viis minutit. Lisaks ei oska ta hästi lugeda, vaid veerib pigem. Mina leian, et 1. klassis peakski lugema õppima, mitte kooli saatma täiesti valmis last. Veebruaris arenguvestlusel soovitas õpetaja pojale väikeklassi ja küsis, kas oleme lapsel aktiivsus- ja tähelepanuhäire jooni märganud.

Vastab Mereli Mändmets, Rajaleidja Kagu-Eesti piirkonna juht.

Armusime teineteist nägemata

“Olime paar veel enne, kui teineteist ihusilmaga nägime,” meenutavad Önder ja Hedwyka, kes on juba 11 aastat elanud koos Türgis mäsleva Musta mere ääres Samsuni linnas. Nende pereks kasvamise lugu vahendab Hille Hanso.

Potile ma ei taha!

"Kui mu poeg Rupert sai kolm, olime nõutud – ta pidi sügisest uuesti lasteaeda minema, kuid õpetajad keeldusid teda sinna mähkmega vastu võtmast ja poiss ise keeldus kategooriliselt potist." Kuidas nad poja lõpuks potile meelitasid, kirjutab Diana Luik.

22 mänguasja, mis toetavad tema arengut

Sinu beebi teeb iga kuu suure arenguhüppe. Kuidas ta arengut parimal viisil toetada ja mis mänguasju koju soetada, kirjutab Kadi Saar. Loos annavad nõu füsioterapeut Maarja Säde ja logopeed Riin Naestema.

Vanaema, kes on sõbranna eest

“Mu ema on energiapomm ja seda on ka mu pisitütar Rubi. Neil on palju ühiseid jooni ja nad saavad ideaalselt läbi,” kirjeldab Tomi (43) oma ema Lydia Rahulat (72). “Ta on olnud mulle ja õele ning kõikidele oma lapselastele tegus ja hoolitsev (vana)ema. Nõudlik, aga seda humaansel viisil. Kuna mina olen pere ainus poiss, olen kasvanud õpetusega, et naisi peab hoidma, kaitsma ja austama. Loodetavasti oskan seda teha...”

Elu parim suvi koos Iidaga

Jaanipäeval sündinud tütar Iida muutis Jane ja Raimond Kaljulaidi elu hoopis värvilisemaks ja rõõmsamaks. Seda magamata ööde kiuste.

Koolijütsi kodulõuna

Muidugi on kõige mõnusam, kui last võtab pärast kooli sooja toiduga vastu ema, isa või vanaema. Paraku pole see sageli võimalik. Siis on tore ka see, kui ees ootab armastusega ette valmistatud kõhutäis. Siin on retseptid!

Päris oma loodusraamat

Kuidas seda põnevat asjandust teha, õpetab väikse Kertu ja Uku ema Krista Kruve.

Pere ja Kodu kõigi puudutavate värskete lugudega saad oma postkasti igal kuul, kui tellid ajakirja SIIT!

Sulle meeldib mõte lugeda kõike seda paberajakirja lapates? Vormista Pere ja Kodu tasuta proovitellimus siit!

Digiajakirja leiad siit!